tavaline laupäev

Laupäeva hommik.
Me oleme hommikuti võimaluse korral unelenud niikaua kui saab. Niikaua, kuni Mutukas veel häält ei tõsta ja omaette voodis ringi rullib, et siis, kui silmad avada ja mulle silma sisse aialt naeratada. Ja niikaua kuni Mesilane süüa ei nõua. Nii ka täna hommikul.

Peale hommikusööki nautlesin olukorda rahulikult, kus Mutukas jäi oma pikka unne ja Mesilane härraga poiste asju tegid. Ei ühtegi kiiret asja, mõtlesin. Ja siis vaikselt kuivanud piparmünti varre küljest ära noppides hakkasid peas mõtted keerlema ja järjest tuli meelde kibekiireid asju, mida teha vaja on.
- piparmündid ära noppida ja talvevarudesse ära panna
- meliss kuivama panna
- põdrakanepi õied noppida ja kuivama panna
- põdrakanepi lehti korjama minna
- angervaksa korjata
- tare koristada uute külaliste vastuvõtmiseks
- pesu pesta
- eelmised pesud triikida
- saunapaat uute külaliste vastuvõtmiseks korda teha
- purke tuua
- purgid pesta
- kurgid sisse teha
- sõpru tervitada ja juttu ajada

Rohkem ma igaks juhuks ei mõeönud. Piisavalt palju juba ühe päeva jaoks. Suvi on koriluse aeg ja suur chillgrill eksole :)

Projekt "Maja" - seitsmekümne esimene peatükk

Viimasest auru väljalaskmisest läks asi natuke sujuvamaks. Nimelt saabus kõigepealt suvi (hurraa) ja seejärel kohe ka sõbrad. Ja kui sõbrad, siis talgud! Olgu tänatud me armsadkallid sõbrad, keda me ikka sajaprotsendiliselt tööle rakendasime.

Kõigepealt sai rassitud ja kohale veetud mitu haagise täit vanu telliskive. Neid, mida kunagi kasutasime tares aidaruumi põrandaks, sealt ära võtsime, kui jõuludeks remondi ära tegime ning need uusi põnevaid aegu aianurgas ootama jäid. Seejärel hakkasid mehed kuuri põrandat laduma ja õhtuks oli valmis. Nii ilus sai.

Uus päev tõ uusi tegemisi ja nii muuseas võtsid naised ette hoovis olevad lauavirnad ümber laduda. Kõigepealt mitu erinevat hunnikut hoovi peale laiali (et sorteerida, mis kus ja millised) ning seejärel juba pikkuste ja muude tunnuste järgi erinevatesse korrektselt taabeldatud virnadesse taas kokku. See töö osutus vajalikuks selle tõttu, et mehed hakkasid lõpuks ometi aeda ehitama ja mitmed hunnikud laudu, talasid ja plekk-katuse materjali jäi aiale ette ja niiehknii tuli ära tõsta. 

Aia ehitust kiirendas eelmisel õhtul toimunud intsident, kus hoovis oli kuus täiskasvanut ja mitte keegi ei märganud seda millisekundit, mil Mesilane vehkat tegi. Oli hoovis, rääkisime sõpradega, et lähme saunapaati vaatama, ma võtsin toast võtme ja hoovis Mesilast enam ei olnud. Jooksid kõik täiskasvanud, sest esiteks tänav ja autoderivid ning teiseks järv. Mesilast ei kusagil. Lõpuks leidsime ta poolel teel sanapaati.

Seega kiire otsus aeda ehitada. Mõtlesid mehed, mis nad mõtlesid, et kuidas seda teha, kui laudade ja talade ümberladumise tulemusena tuli talade alt välja vana aed, mille neli aastat tagasi maha võtsime, et hoovi ligipääsu saada. Sama aed sai uue elu :)

Ja kuna meil üks aianurk oli jätkuvalt veel lahti ja võimaldas Mesilasele naabrite (küll kinnisesse aga siiski) aeda kolama minna. Ka see sai nüüd eile härra poolt kinni pandud. Niiet suur samm edasi!

Ja kui kõik läheb plaani- ja kokkulepete kohaselt, siis uuel nädalal peaksime saama abikäsi, et kuuriehitus lõpule viia. Ei jõua ära oodata!

Mesilase maja

Lapsevanemaks saades tahavad paljud võimaldada oma lapsele seda, millest ise lapsena unistati või puudust tunti. Mina ronisin poistega suure tamme otsa ja kujutlesin, et see on puuonn. Puuonnist jahun ma härrale praegugi, aga selleks oleks vaja strateegiliselt õige koha peale mõnda põlispuud, mida ei ole. Seega lihtsalt mängumaja sobib ka... nii mulle kui lapsele :D

Viimati sai tõdetud, et se õige on leitud, ülekanne tehtud ja ootab koju jõudmist. Nädal tagasi ühel õhtul härra koos Mesilasega järgi läkski ja tagasi saabudes, kui Mesilane autosse magama jäänud oli ja virgus, vadistas mulle lõputult, et tema oma maja!

Ehk siis veel üks maja, mida koristada :)

Ja paika ta sai! Täna sai kinni ka viimane detail ehk trepp. Ma olen nii rahul ja Mesilane räägib lõputult oma majast. Veel tahan ma lastele liivakasti ja kiikesid, aga eks neid sünnipäevi ja jõulusid on ju tulemas palju, mille puhuks neid kinkida. Mesilasele meeldib tohutult "süüa teha" ja igal pool mängutubades veedab ta ega mänguköögis potte-panne kolistades. Aga kui sellist ägedat kööki Mesilasele kinkida, siis mis ma Mutukale kingin? :)

Projektidest härral puudus ei tule igatahes, ega ma mingit plastmassi taha eksole.

isu täis

Tere!

Mina olengi see, keda marca oma blogipostis imestusega otsib. Ehk et iga aasta ma ootan kannatamatult jaanipäeva ja mitte selleks, et svipsis peaga üle jaanilõkke hüpata või linalakkneidu laulda, vaid et umbes jaanipäevast saabub maasikate aeg. 

Et siis osta omale kilode viisi maasikaid ja isu täis süüa! Sest et mmm, Eesti maasikad ja nende maitse! 

Ma olen sel aastal (üksinda) ära söönud mingi 10 kilo maasikaid. Viimased 10 kilo ostsin mõned päevad tagasi, mugisin eriti suuri mahlaseid ja magusaid maasikaid veel kilo jagu ja siis sai isu täis. Ülejäänud läksid toormoosiks, et talvel oma maasikaisu taltsutada taas. Lapsed said ka ikka värsket kraami süüa, nii palju kui minust üle jäi :)

Aga käsi südamel, ma ei jõua talvel-kevadel seda suvekest ära oodata, sest siis saab värsket Eestimaist kraami süüa. Nüüd, kus maasikate silmapilgutuse pikkune hooaeg on lõppemas, ootan juba vaarikaid. Ja sõstraid. Ja õunu. Oma koduaia tomatitest rääkimata. Mul küll endal ei kasva, aga küll leiab ämma kasvuhoonest või mõne kohaliku siitkandist, kes müüb. 

aluspesu jutt

Et sain viimaks kätte nn dekreedirahad (igal pool on õpetusi ja postitusi selle kohta, mis rahad kust ja millal taotleda lapse saamise puhul ja millal mis rahad laekuvad, aga mitte poole sõnagagi skeemist 2 last jutti ehk korduv emapalk...), mis minu jaoks oli halb üllatus, et ei kantud üle Mutuka sündides vaid KOOS esimese vanemahüvitisega. Et mis rahadest peaks nagu lapsevanem elama, kui ta saab kaks väikest last järjest ja vahepeal on eelmine emapalk lõppenud?

Aga mitte sellest ma ei tahtnud rääkida. Oli lihtsalt väga hea finantsplaneerimisega aasta, sõnastagem siis nii.

Et nüüd on bueno jälle, tahtsin end premeerida. Kuigi selleni, et end natuke rohkem ka naise kui emana tunda (no saate aru küll, et imetamine ja imetamispesu ja väga valitud pluusid-kleidid jne eksole) läheb veel üle poole aasta julgelt aega, siis otsustasin siiski endale poputamiseks ja sahtlist unistavalt vaatamiseks ilusat pesu soetada. Pikka aega on meeles mõlkunud BonBon Lingerie ja nii ma pitspesu tellimuse ära tegin ja see paari päevaga koju juba jõudiski. Milline rõõmuallikas ikka internet on. Ma tõesti ei viitsi kilomeetreid kaubanduskeskuste koridore jalutada ja lahti-kinni riietuda, kui kaks mudilast oma arvamust kõige kohta avaldavad, seega internet, mu sõber.

Niisiis, see imeilus pesu ja näitan härrale.

Härra reaktsioon nr 1: "Kas pits ebapraktiline ei ole?"

Veidi silmarullimist, muigamisi ja aasimisi, et eks ma siis hakkan granny's pants'e kandma, need on ju nii praktilised, tuleb

Härra reaktsioon nr 2: "Õhh, millal ma siis saan pesu su seljas näha? Siis, kui Mesilane 18 saab või Mutukas mehele läheb?"

No selliste kommentaaride puhul tõenäoliselt nii jah :)