Tee ise: tahvlid

Suviste suurürituste lähenedes (st nende ürituste, kus on oodata meie tare uudistama rohkelt rahvast) olen mõttes asunud tare hoovi sisustama. Et noh lauad-toolid, aksessuaarid ja nii. Üheks vajalikuks kujundus- ja abistavaks elemendiks on pisikesed tahvlikesed, kuhu peale erinevat infot kirjutada. 

Ja nii ma nad siis ise meisterdasin, jäämata ootama härra vaba aega ja huvi mind mu järjekordse ettevõtmise osas abistada :)

Otsisin kuuri alt välja mõned vanad raamid. Juhtumisi olin ma neid erinevate kuuride ja pööningute ümberehitamise käigus leidnud ja ettenägelikult kõrvale pannud. Teiseks kuhjasin kokku vajalikud tööriistad: härra tikksaag (mida ma pole varem käeski hoidnud, aga viimaste nädalate jooksul olen hakanud saagima iseseisvalt, niiet arengut on olnud. kui veel selle akutrelli käsitlemise koolituse ka saaks, siis ma saaks ise hakkama oma projektidega juba); haamer, marker, pintslid, värvid, naelad. Kuuri alt leidsin ka erinevaid vineeritükke, mida oligi vaja õigesse mõõtu saagida. Seejärel raamid üle värvida ja kuivada lasta ning ka vineeritükid 2 kihti värvida ja kuivada lasta.

Tahvlivärvi leidsin Tartust Värvikeskusest. Suundusin sinna poodi (olles enne internetist guugeldanud, et seal müüakse), astusin uksest sisse oma kindla sooviga ja siis nad ajasid mind segadusse. Nimelt esitati küsimus: Mis värvi? Ühele naisele ei tohi sellist küsimust esitada, pea läks sassi kohe. Olin olnud veendunud, et ostan musta, väljusin ma tumehalliga. Kuigi on siiski ok, oleksin tagantjärele hinnates eelistanud ikkagi musta. Noh, järgmine kord tean siis. Nt Mesilasele kunagi tuppa tahvelseina tehes jään oma valikule kindlaks.

Kõige lõpuks klopsisinvineeri imepisikeste naeltega raami külge ja valmis.

Ma ei jõua ära oodata et saan juba neid hoovi siia-sinna riputada ja tekstikesi peale kirjutada.

Enne ja pärast:

Mul on tunne, et mõned tahvlikesed meisterdan ma veel. See oli imelihtne ja mulle nad meeldivad lihtsalt. Alles ma vaatasin Magaziinis ühte tahvlikest, mis oli mõõtudelt u 2x väiksem, hinnaks 25 eurot. Pffff. Minu kolme tahvli hind on u 7 eurot. Tahvlivärvi potsik maksis vist 6 eurot (või oli vähem isegi?) ja pakike imepisikesi naelu maksis u 1 euro. Värvi jäi veel ülegi ja muud vahendid olid kõik olemas, sh ka valge värv.

#BREXIT

- UK UK mina prii!

- EUs on nüüd 1GB vaba ruumi!

- ja muidugi Tikri blogis olnud naljake - järgmine Bondi film on sellest, kuidas 007 2h CDG lennujaamas passikontrollis veedab

:)

Mesilase apdeit

Mesilane (1a4k) tegi mulle täna totaalse üllatuse. Selle tohutu leitsaku juures jätsin ta hoovis ainsasse varjulisse kohta ehk puuriida äärde vankrisse põõnama ja pagesin ise jahedasse tuppa peitu. Akna tegin lahti, et oleks kuulda, kui ta ärkab ja käisin iga natukese aja tagant ukse peal ka piilumas, et mis seal vankris toimub. Aknast ei näinud lihtsalt.

Ja siis üks hetk kuulsingi Mesilase rõõmsat jutuvada. Ainult et mitte eemalt puuriida äärest, vaid otse akna alt. Mõtlesin, et härra on ta mulle toonud?

Aga ei, noormees oli ise üles ärganud, mingitmoodi vankrist välja vangerdanud ja jalutas kenasti toa suunas. Kuidas ta vankrist välja sai, ma ei tea!!!

See kõik muidugi paneb nüüd tsipa muretema, sest kui ta õppis uue triki ära, hakkab seda edaspidigi tegema ja koduhoovis me küll tiigi piirasime aiaga ära, aga tänavapoolne ots on jätkuvalt lahti. See saab olema probleem.

Igatahes teda oma ukse peal nähes lõunaunest virgununa, veidi unise näo ja lõbusa jutustamisega, kiirelt ja rõõmsalt mulle sülle pugedes, pidin tõdema, kuidas ta ühtäkki, üleöö ülelõunaune on nii suureks poisiks saanud. Igast põnevad trikid ja uued oskused ja üleüldse. Viimasel ajal armastab ise endale ja mulle ja härrale ja külalistele ka jalanõusid jalga panna. Enda kummikuid paneb päevas ikka kordi jalga! Riidest oskab lahti võtta mõnikord :) Mõnikord ei tule välja või on kavalus ja laiskus, et emme aitab ju. Vaikselt harjutab ka ise riidesse panemist, aga sellega on kehvemini kui jalanõudega. Prügi paneb ise prügikasti ja on sellega seoses teeninud ära kogu mu au ja kiituse ja musidkallidpaid. Vaikselt üllatab meid oma sõnavaraga, mida õigesti kasutab  - aitähh, kui midagi annab või saab; tadaa (koos lehvitusega), kui keegi läheb või ise lahkub; anna, kui midagi (keelatut) tahab või nõuab; pähh, kui on vaja midagi prügikasti panna; emme ja icchhi (st issi). "Sssa" on nii kiisu kui kutsu :)

Minu palvetest või käskudest saab aru, kuidas talle sobib :)

"Anna emmele musu" ja "anna issile musu" saab aru ja ajab suu lahti/huuled torulaadseks ja annab musu.

"Too emmele.... aitäh!" saab aru.

"See on pähh, pane tagasi/prügikasti/ära" saab enamasti aru.

"Mummu, ära mine sinna" ei saa mitte kunagi aru :D Vaatab suurte silmadega otsa (kui vaatab. enamasti ei vaata minu poolegi ja kiirendatud sammul jookseb keelatud suunas) ja pageb kuhu ei tohi.

Pai teeb viimasel ajal ohtralt ja see on niiiiiiii armas. Eriti kui ma olen just tõstnud tsipa häält ja pahandanud millegi üle ning Mumm tuleb oma siiraste siniste silmadega ja teeb pai kas juustele või mu käele või jalale. Ei mingit pahandamist rohkem, nunnumeeter põhjas.

Tohutusuur loomade sõber on ühtäkki. Kõiki külakoeri teab. Kui jalutame kodunt tare juurde, täpselt teab hoove, kus koer, kus kass ja näitab nende suunas. Isegi siis, kui koer ei ole kuudis too hetk. Kõikide loomade juurde muudkui jookseks pai tegema. 

Kolm nädalat tagasi üllatas Mesilane mind sõbranna lapse sünnipäeval sellega, et valis omale välja eakohase pisipreili, koos vaatasid aknast välja ja siis kukkus preilit kallistama. No ikka tugevasti, niiet potsatasid mõlemad ümber ka. Ja siis andis preilile musu. Issand, minu poja ja juba naistemees! Enne seda polnud ta sellist kallistamist-musutamist küll teinud, ainult minule ja härrale. Nii armas oli.

Ja jätkuvalt on mulle kõige-kõige-kõige nunnum Mesilase juures tema varbad ja pisikesed jalakesed (oh, veidi veel ja need pisikesed jalad on nr 46 nagu ta isal). See, kuidas ta jalgadega "mängib" - neid keerutab ja üksteise vastu liigutab ja vehib. Ma ei oska seda täpselt kirjeldada, aga selline pisibeebide teema. Ja see, kuidas ta alati oma varvastega kiitlema hakkab, kui ma neid kiidan! Nii, kui varvastest juttu teen, sirutab ühe või teise jala ette ja hakkab varbaid liigutama. Et näe, siin need maailmailusaimad varbad on! Ja kuidas ta õhtuti magama uinudes mulle korraks kaissu poeb, oma varbaid minu jala peale sirutab ja siis oma voodisse aeglaselt ronib, pepu püsti. Nii jääbki magama, kõhuli, pepu püsti ja need varbad pepu alt piilumas...

maaelu

Selle mõnusa suvise kuumalaine ja leitsakuga saabus härrale külla ÜldseEiViitsi, kes võttis kaasa ka seltsilise, et ma üksikuna ei tunneks. Mulle kambajõmmiks siis vana tuttav EiViitsi. Nii me siin siis oleme. 

Ma ei oska enam üldsegi puhata ja mängida. Ma tahaks teha ära veel paar tare projekti, et SIIS saaks rahulikult hingata, aga keda ma petan eksole :) Praegu on olnud hea võimalus toimetada, sest kliente olnud vähem. Juulikuus on tulemas pea iga päev täismaja ja siis juba saagi tööle ei pane.

Üritan end veenda rahulikult võtma. Juba on ju tare palju hubasem ja mõnusam koht, kui aasta tagasi. Las härra natuke chillib ja ma püüan teha asju, millega ise hakkama saan. 

Mõte jooksis hoidiste suunas ja ohkasin :) Sealt edasi meenus, et mu kaks pisikest peenart tahaks ka väga rohimist ja ohkasin uuesti. Kodus koristanud (loe: tolmu võtnud) pole juba päris pikka aega (kuigi ma ei lasegi tubadel sassi minna, siis vahel peaks neid õuest sisse veetud purusid ka eemaldama põrandalt....). Nende asjadega üldse ei taha tegeleda, kuigi peaks. 

Maaelu, see on chillgrill :)

Projekt "Külalistemaja" - 31

Aasta tagasi jaanipäevaks valmistumine tähendas hommikust saati hullumeelse tempoga taresse köögimööbli paigaldamist. Veel tund enne külaliste saabumist õhtul pakkisin lahti mitmeid kaste, kus olid ootel tare kööginõud.

Kerime kiirelt aasta edasi ja jõudsime samasse päeva aasta hiljem. Deja vu, sest hommikust saati oleme tegelenud tares köögimööbliga. Seekord välikööki.

Lõpuks saabus hetk, mil sain kohale vedada kõik oma kastid nõudega. Need kõik sain ma teie abiga! Suured suured tänud Kadii, Lya, Silja, Tikri ema ja teised ka, keda ma kiiruga nimeliselt ei suudagi meenutada. Mul olid nagu jõulud täna, avamisrõõm ja üllatused pakkides :)

Igatahes ,selline ta meil sai. Tare varjualune/väliköök. Mulle endale väga meeldib. Eks jooksvalt täieneb veel detailidega.

Õues olevast varjualusest unistasin ma pikalt. Minu jaoks üks oluline koht ühes puhkemajas. Nüüd ma saan rõõmsalt tare hoovis pop-up kohvikut avada ja ei häbene oma taret klientidele kiita. Siiani alati pitsitas, et miski on ikka puudu.

Ka tare pööningutuba on pmst valmis. Täna saime voodid üles viidud ja elektriasjad ka kõik joonde. Kui saan pööningutuppa vajalikud tekid-padjad, voodipesud ja voodikatted soetatud, siis saan juba reklaampilte ka jagada. Meie kaltsuvaibavarud said ka nüüd otsa ja pööningutuppa pean neidki juurde otsima. Ämm lubas jagada meile ka oma ägedat retro põrandalampi ja kiiktooli, tal seisavad need jõude. Imeline :)

Nõudega varustamise aktsioonis oli ka ämm väga usin. Ma pole otse kunagi küsinud, aga olen härralt vihjamisi kuulnud, et ämm on minuga väga rahul :) Käed ei kuku küljest kui musta tööd peab tegema ja teiseks, mul lähevad silmad särama mitte ulmekalliste disainerbetoonvidinate vaid pakkumiste a la "kas sa seda vana kärisenud riidega tumbat tahad?" peale :)

Igatahes kui ämm kuulis mind muuseas mainivat, et kui ta plaanib mingeid vanu nõuka nõusid ära visata, siis parem andku mulle, ja kohemaid kellas oma sõbranned läbi ja mitu kasti täpselt õigeid nõusid olidki juba mu poole teel. Imeline vol.2.