pühapäev, 4. november 2012

tuneesia over and out

Jälle on üks reis lõppenud ja jälle lennuk toonud koju tagasi. Ikka nii nagu laulusõnad ütlevad (muudkui tulen ja lähen :D).

See oli super reis super naistega, mis andis super emotsiooni. Ja muidugi super palju huumorit sai. Me kirev seltskond jäi silma juba lennukis, sest ega me ei istunud vaikselt oma koha peal, vaid naersime ikka nii, et silmad vett jooksid ja mitu rida lennukirahvast me nalju kuulsid. 

"Kaniikulõõõõõ!" oli me reisi hümn või nii.
(kui vene keeles ikka kodus ei ole ja puhkus ehk otpusk üle huulte ei tule, siis kaniikulõõ ehk vaheaeg sobima ka :D)

Ja vesi oli soe ja päikest nautisime ikka eestlaste kombel ehk viimase minutini kuni lihtsalt pidi lennuki peale minema hakkama ja süüa anti ka ja granaatõuna pole mina varem küll lusikaga kausside viisi näost sisse ajanud sel lihtsalt põhjusel, et seda oli nii palju ja hea ja ma tahtsin ka :D

Kuna süües me sel reisil saledaks ei saanud (dieetreisi täielik feil), siis kõhulihaseid naerukrampide näol treenisime küll. Tasakaal peab olema. 

Homme tööle. Pole neid sõnu küll ammu öelnud. Jälle algab kõik, algab uuesti.

reede, 2. november 2012

viimased s66mud p2ikest



nimesid nimetamata, aga yks me fantastilise viisiku preilidest osatas t2na, et homme on koju minek. ma polnud yldse seda fakti l2bi analyysinud. nii me siis ahnime viimaseid s66me p2ikest ja uurime, kas ikka peale hakkab. hakkab kyll, ainult et p2evitnud on need kehaosad, mida eales kolleegidele ei n2ita :)

nyyd traditsiooniline linna peal patseerimise ring (loe: shopping). saatjateks yha julgemad naljad ja humoorikamad paroolid.

kaniikul6! :)

esmaspäev, 29. oktoober 2012

esmaspäevane pildipostitus

Kuigi ma ise olen nüüd päikeselaigus nautimas, siis postitus tuleb ikka :) Saab ju neid ka ette tellida ja kuna ma laupäeval linna peal nautisin lausjääd ja väänasin pmst jala ka välja enne reisi, siis ajaplaneerimine kukkus kolinal kokku. Seega postitus kiirustades kirja ja lennukile.

Õhtusöök venna juures.
Venna ise tegi :)

Ohmissanüüd!!!
Mulle endale meeldib ka :)

Järgmine õhtusöök Tamperes.
Kilo pelmeene, neid vanakooli omasid ;)

Kõigil meil on luukered kapis.
Vennal oli... emmm... pesukuivatamine hoopis.

We hug trees so you don't have to!

Igasugu pudipadipoed meeldivad mulle endiselt :)
Family rules!
Tuleb kinni pidada neist.

Nõus steitmendiga.

Nautisin Jyväskyläs oma kesklõunast sööki,
samal ajal kui vanamutid mu kõrval mänguautomaatides madistasid.
Kell. 10. hommikul.

Niimoodi saab suveniiripoest kingid kaasa.
Pakitult ja kleepsutatult.
Ilus.
Ma lubasin kiita sõpradele ;)

Minu või sinu pool :))
See šokolaad läks kingituseks
ja küsimus on õigustatud :P

pühapäev, 28. oktoober 2012

sousse



ja ongi tuneesia. sousse h22ldatakse nagu ssuuss, lihtsalt info m6ttes :)

reis on 100 protsenti fun ja yldse ei taha m6elda, et kui see puhkus siin l6ppeb (sest iga asi saab kord otsa), siis ongi l6ppenud ka minu  raske sydamega k2tte v6idetud vabadus. 13 asemel 9 kuud pidu ja pillerkaart.

ja oot mis kell peab 2rkama siis hommikuti?

aga praegu naudin ja puhkan ja p2evitan ja kulgen t2navatel ja teen pilti. nagu ikka :)

laupäev, 27. oktoober 2012

peale juuksurit

Okei, edevus sai võitu ja siin on resultaat sellest, mis juhtub, kui käärid ründavad.

Ja kui ma ei teaks paremini, siis ma ennast siit pildilt küll ära ei tunneks. Õigupoolest ei tunne ma seda isikut peeglis ka ära, aga ta meeldib mulle praegu hullupööra :)

fotosüüdistus :)
Ja kuna lend hilineb, siis uue soenguga ei saanudki peesitama suunduda joonelt. Läksin siis hoopis Von Krahli, et mitte magama minna. 

Samal ajal õues... kaos :)

Kui õhtu eel külast kodu poole komberdasin, ilma mütsita (sest kesse esimese lume puhul ikka miinuskolmekümnekarvamütsi pähe paneb, egas külm ole ometi), nina-suu-silmad kõik lund täis tuisanud ja nagu kodus peeglisse vaadates selgus, oli mul kena lumehunnik otse lagipähe kerkinud, justnagu tutimüts, siis ma enam ei imesta, et inimesed mind tänaval vaatasid ja muigasid. Kui ma seda viimast ette ei kujutanud. Mina aga muigasin neid palju rohkem ja täitsa avalikult, neid, kes oma autodes istusid ja ummikuis seisid, sest liiklus oli kaos, mäest üles ei saanud ning suverehvi sahistasid. Eriti muigasin ma neid Tondi ülesõidul, kus autod ootasid järjekorras, et rahvas neid mäest üles lükkaks.

Aga muidu on täitsa võlumaa see õues toimuv!