Jälle on üks reis lõppenud ja jälle lennuk toonud koju tagasi. Ikka nii nagu laulusõnad ütlevad (muudkui tulen ja lähen :D).
See oli super reis super naistega, mis andis super emotsiooni. Ja muidugi super palju huumorit sai. Me kirev seltskond jäi silma juba lennukis, sest ega me ei istunud vaikselt oma koha peal, vaid naersime ikka nii, et silmad vett jooksid ja mitu rida lennukirahvast me nalju kuulsid.
"Kaniikulõõõõõ!" oli me reisi hümn või nii.
(kui vene keeles ikka kodus ei ole ja puhkus ehk otpusk üle huulte ei tule, siis kaniikulõõ ehk vaheaeg sobima ka :D)
Ja vesi oli soe ja päikest nautisime ikka eestlaste kombel ehk viimase minutini kuni lihtsalt pidi lennuki peale minema hakkama ja süüa anti ka ja granaatõuna pole mina varem küll lusikaga kausside viisi näost sisse ajanud sel lihtsalt põhjusel, et seda oli nii palju ja hea ja ma tahtsin ka :D
Kuna süües me sel reisil saledaks ei saanud (dieetreisi täielik feil), siis kõhulihaseid naerukrampide näol treenisime küll. Tasakaal peab olema.
Homme tööle. Pole neid sõnu küll ammu öelnud. Jälle algab kõik, algab uuesti.