Midagi suurt raporteerida ei ole. Töö-kohvik-kino-the usual.
Selle asemel kirjutan oma to-do listist:
Tuleb tegutsema hakata teatud suurte asjadega - nt korteri üürilise leidmisega. Eelistan muidugi kedagi tuttavat, aga lõpuks taandub muidugi selleni, et peaasi, et leiaks üürilise. Pangalaenu miinust ma jooksma jätta ju ei saa. Samas ei saa selle küsimusega ka liiga vara pihta hakata, sest kesse ikka ette teab kuni pool aastat, mis kuupäevast ta üürikorterit võtta tahab? Ikka pigem ca kuu eksole. Aga tegelt hakkabki aeg mul otsa saama, niiet oleks nagu aeg tegeleda sellega.
Reisikindlustust ma pole ka endale ikka veel ära teinud. Kuramus kui kallis see on! Palgapäeval siis ...
Maise vara müük on ka päris hästi läinud. Korra ma sellest kirjutasin ka, tänaseks on tehinguid veelgi toimunud ja üksikud asjad veel järel. Aga oleks hea, kui need ka uued omanikud leiaks :)
Olen siin vaaginud üht ja teist pidi, peaks vist ikka rahvusvahelised load ära tegema. Nii palju kui on inimesi, on erinevaid arusaamu ja suhtumisi, et kas seda mul siis läheb seal kaugel maal vaja või ei. 25 euri ei ole muidugi suur summa välja köhida, kui see mu asjaajamisi lihtsustab hiljem, samas niisama heast peast ka riigile anda ei taha. Eriti, et 46 päeva enne starti on mu reisieelarve 0 eurot (khm, kui ei oleks pidanud uut läpparit ostma 600 euro eest ning Aasia eelarvet oleks realistlikumalt planeerinud, mitte lõhki läinud mõnuga, siis oleksin ma mõnusas plussis. Aaaga ei...). No vähemalt on krediitkaardid ja muud augud kinni makstud, aga natuke liha võiks ju ikka olla luude ümber.
Reisieelarve kogumine ongi järgmine punkt - lohutan end mõttega, et kaks raha laekumise päeva on veel enne lennukit, pluss saab ju tulud ära deklareerida (kui nad just ei ole jõudnud seda lollust rakendada, et eluasemelaenu intresside pealt tagasi ei maksta). Ei tahaks oma überpuhkust alustada sellega, et hakkan kohe jälle krediitkaarte kulutama, niigi raske oli neid kinni maksta, 3 aastat tegelesin selle nõiaringiga :)
Ahjaa, kolmas vaktsiin tuleb ka enne minekut ära teha. Tundub, et neid raha kulutamise punkte on tunduvalt rohkem kui raha kogumise omi. Muidugi nõuavad sõbrad ja kolleegid ka kräud enne nelja tuule suunas kadumist.
Last but not least, tööandjale peaks vist avalduse ka ära tegema. See on mul valmis tegelt ja ootab välja printimist. Muidugi eelistaks ma teistsugust lahendit (sellist muidugi, mis mulle raha sisse tooks kas kohe või tagasi tulles), aga tundub, et siiski tuleb kõik otsad kokku tõmmata ja teha seda omal soovil. Töö ei ole maailmast otsa saanud ja küll ma leian endale midagi, mis hinge rõõmustab. Ja muutused, mille ootel kolleegidega oleme, ei tundu veel kuhugi liikuvat, ilmselt ei juhtu suurt midagi ka terve aasta jooksul, mis ma eemal olen. Kui tagasi, siis mõtlen edasi. (ihsand, kui haige lause)
Niisiis, et jutt ei oleks ainult rahast (ja raha tuleb ise, milleks muretseda), siis olen pea täielikult häälestatud juba Austraalia lainele. Seda enam, et alates eilsest tulevad sealt juba raportid, kuidas kohapeal on ja et mind oodatakse. Hammas on verel, kas teate!
