"And in the morning, I'm making waffles!"

Mu meeskolleegid üllatavad mind jätkuvalt.

Tööjutu lõpetuseks kuulda "vahva särk" ei ole just levinud praktika. Sama noormehe esitusest on varemgi pärleid tulnud. Am I missing something? On see nüüd flirtimine või mis?

räägin teile ...

Meestest.

Reisi peal sai päikeselõõsas lesides ajuloputust teha ühe eneseabiraamatuga, millest tulenevalt ma siin korrastasin oma maailmapilti ja avasin silmad. Raamat käskis ja herz tegi. Põhiõpetus oli, et kuidas leida meest muidugi. Kraamisin siis oma kodus kapid ja riiulid tavaarist tühjaks, luues „mehele“ kohta minu kodus. Voodis lõpetasin ka laiutamise ja kramplikult redutasin ühes nurgas, peaga hoogsalt öökapi nurka rihtides, aga peaasi, et „mehel“ ruumi oleks.

Kõlab nagu mingi nähtamatu milko oleks mul.

Aga no ta tuligi. „Mees“.

Loomulikult, kui ma välja rääkisin, et kraamisin kappe tühjaks teha, sain sõpradelt mõnitada, et mingi pehmo võtad või, kes emaga elab. Olgu siis öeldud, et nii läks jah.

Ma pean kiirelt oma soove redigeerima hakkama, sest käesolev variant ikka üldse kohe ei sobi mulle. Lihtsaim viis on ilmselt asjad kappidesse tagasi surada ja voodisse risti magama heita, ehk nullib kiiremini valesti püstitatud eesmärgi ära.

Kodust.

Nagu erroreid vähe oleks, on majaesisele tänavale tekkinud rida parkimist keelavaid ja teisaldamist ähvardavaid liiklusmärke. Eile öösel tekkis akna alla ka bussipeatust tähistavad märgid kahel pool teed. See on tõesti kena lugu, sest just niisugust elu ma olengi tahtnud, et bussid mu akna all peatuksid.

Ilmselt on tekkinud olukorrast segadusse aetud ka mu majas elav poltergeist, kes oma ärritust demonstreerides köögis laamendas maitseainepurkide jatoidunõudega ja vannitoa vette suunas tagasi elektri, et ma ikka surakat saaksin.

Taotlen ajutist asüüli!

Toidust.

Avastasin väljas söömise võlud.

Kus on pop käia ja kus on head toidud?

I´m lovin it!

Kui kell 2 minna magama, siis kell 4 üürgavat äratuskella vaatad ikka päris pikalt lolli näoga, et vat ju? Minuti pärast siiski klikkis ära, et õigus, ma pean 29 minuti pärast olema oma parima võimaliku väljanägemisega ja triksistraksis hipodroomi Statis. Jalgratta seljas.

Missest et oma rattaga viimati sõitsin kaks aastat tagasi ja kummide seisust polnud mul aimugi. Selleks on mul aga eksmehed, üks neist oli mu ratta eest hiljuti hoolitsenud. Ülevoolavalt kena temast muidugi.

Niisiis, kell pool viis oli treffpunkt Statoil, sealt edasi väntasime päikesetõusu tervitama. Kell viis hommikul šampust lahti korkida on täiesti normaalne, eksju?

Kopli, leegitsev tõllaratas, vihm, rattaromantika, Stroomi, Rocca al Mare. Pagan kui vinge mõni hommik võib ikka olla. Kell 7 mäki drive-inist hommikusöök ja kell 9 magama... Randa.

Suvi.

deit ja linn

Ma istusin praegu pool tundi tühja blogiakna ees, et postitust teha. Mitte midagi ei osanud kirja panna. Isiklik elu justnagu oleks, seebiseriaal "Deit ja linn" ketrab ka uusi osasid, aga midagi erksat kirja panna ei ole ikka.

Aga ma ponnistan siiski. Vanasti sai ikka kõik juhtumised üles kirjutatud omale märkmikusse ja poole sõnaga blogisse ka. Nüüd ei ole pikka aega kumbagi ajakohastanud. Mul on vist personaalset assistenti vaja või midagi.

Õnneks on mul aadu. Ta küll ei dokumenteeri midagi kirjalikult, aga salvestab omale mälukettale. (ja pillab neid fakte täiesti ootamatult) Näiteks juhtus lugu, et läksin deidile ühte poppi linnalähedasse asulasse. Aadut jooksvalt kursis hoides pillas ta, et seal sul juba elab üks teine deit. Ma pool päeva ragistasin ajusid, et kesse. Hiljem tuligi välja, et õiged andmed olid ...

Reisimise koha pealt. Kui seitsme maa ja mere taha ei saa, siis lätti-leetu ikka eksole. või soome. või rootsi. Hetkeseisuga tundub, et kõik variandid lähevad käiku. Abiks ikka.

Paar huvitavamat üritust on ka tulekul. Suvi jätkub ;)

kodukootud glämm

Kesse ikka glämmi teeb, kui mitte ise. Seekordne pühapäev kujunes üsna meeleolukaks, kui kodusesse miljöösse tulid kokku šikid chikid ja presenteerisid oma riidekapi ülejääke - oli riideid, aksessuaare, kingi, ehteid ... Elegantsetest snäkkidest ja veinist rääkimata. Koit Toomet ja Lauri Pedajat/Ženja Fokinit küll seekord ei olnud, ent meil oli osav meikar, kes oma teenuseid lahkelt jagas.

Et siis pärast üritust koju ära minna ja meik maha pesta :)

Koduglämmi tulemusena sai oikuipalju "uusi" asju omale ja rahakotti tekkis ka üle pika aja sularaha. Kauaks seda sinna muidugi ei jää. Järgmisena võiks teha koduversiooni reuse republicu töötoast, aga ma tõesti ei kujuta ette, kesse minu traageldatud asju tahaks. Ma ise ka ei taha :)

Ja kui mu deidid nüüd uurima kipuvad, et mis sa siis õhtul tegid, pean midagi eriti peent vastuseks andma. Naistekulinad ja chitchat ei ole just see, mis mehi köidaks. Vist :)