there is no plan B

Unevõlg on jube suur. Muid võlgasid (nii rahalisi kui töökohustusi) on ka, aga nendega ma olen graafikus, une osas aga pean abikõlbulikkuse perioodi pikendamist taotlema hakkama või midagi. Sest et on suvi ju ja suvel ei magata eksole. Üks kolleeg informeeris mind suve olemasolust, ma ise ei märganud enne. Käskis mul toimida ja riietuda kalendri, mitte ilma järgi. Seelikud ja plätud seega! (täitsa ulme, aga meeskolleegid koguaeg märkavad, mis seljas-jalas on või oli. nad tuleks punasesse raamatusse kanda).

Ja kuna ma suvel ei maga, siis võib samahästi ka öösel kinos käia. Ja pärast kiire ja vihase autoga ringi sõita. Nimelt tuli kinno A-rühm :), mille samanimelise sarja kohta esimesed mälestused pärinevad varapuberteedi ajast, kui seda sai koos noorema vennaga vahitud, ning teised mälestused ühika ajast, kus korduseid sai esimese peikaga vahitud. Niisiis otsustas seesama esimene peika mind esmaspäeva õhtul masendavkohutavast ühistukoosolekust päästa ja kupatas mind sealt kinno. Pärast 2,5h pikkust selgitustööd, mida on vaja remontida ja milleks raha koguda ning seejärel kogumissummadeni jõudes tarvitses staar-naabritel püstitada küsimus, et milleks me neid rahasid küll kogume. Tõesti milleks? Õnneks saabus eks-prints mustal täkul ja nagu öeldud, viis kinno. Ilmselt on meil selle A-rühmaga oma keiss ja omad naljad, seega huumor sisustas meil terve filmi aja.

Seejärel toimus inspiratsiooni-slash-meeskonnaüritus järve kaldal metsa ääres. Iga üritus kontorist väljas on mu jaoks inspireeriv :) Nagu arvata oligi, oli toitlustustiim kogu söömise asja nii ülekorraldanud, et üle poole grill-lihast ja jookidest saabus sama targalt metsast tagasi ja ootab nüüd mikrokas soojendamist.

Ilusa ilma osas oli mul taaskord esitatud tellimus. Mul nimelt on kirikumaksud makstud ja seega võetakse mu tellimused eelisjärjekorras ette. Ma olen nagu kuldklient või nii. Ürituse paika hommikul sõites ja kojamehega vett kahte lehte lükates tekkis mul kahtlus, et kas maksud laekusid äkki valele kirikule, aga ei, kohale jõudes oli kõik nii nagu pidi olema :)

Siis, kui järvekaldal terrassil päikese praadides olid kõik töökorralduslikud arutelud peetud ning kurguni headparemat täis õgitud, panin ma meeskonna lolluseid tegema. Kättemaks kaagutamise eest office's :), muhahaa.

Ma loodan, et mind inspireeritakse rohkem selliste järv-mets-ole chill üritustega. Võibolla ma siis olen parem inimene vahel ja ei mölise kaagutajatega nii palju :)

"ärkasin üles ja sõin putru" postitus

Sain kurja noomituse, et ma olen laisaks muutunud ja ei blogi enam üldse. Tuhat vabandust tõesti :)

Nooh, mis mul siin siis raporteerida on? Tööl on hullumaja, peamiselt peatselt saabuva puhkuse valguses, sest nii palju asju tuleb ära teha ja siis on veel nii palju uusi meeskonnaliikmeid, kes kõik muudkui "kohanevad ja sisse elavad" ja mind ahistamas käivad oma küsimustega.

Siis läheneb meil siin mingi meeskonna inspireerimise üritus, mille jaoks käib maniakaalne organiseerimine, kõik jauravad, mitu vorstikest keegi sööb ja mis ikka joogiks võtta. Dziisas, see ajab mind närvi, sest organiseerida on vaja ikka minu kabinetis, seega lakkamatu jutuvadin kõrva ääres, aga mul on vaja vaikust, et keskenduda. Selleks ajaks, kui ma viimaks puhkusele saan, on mu närvid läbi nagu politseikoeral.

-----

Rannailma pole tükil ajal olnud, seega üks mu meeskonnaliige on võtnud isiklikuks ülesandeks mind raamatutega varustada. Nii ma siis olen viimasel paaril nädalal puberteeti taas läbi elanud ning hunnikute viisi raamatuid lugenud võluritest, hingedest, tulevikust ja maailma päästvatest teismelistest. Lisaks vaatasin terve eilse õhtu ja pool ööd Roswelli. Teema jätkuks (ja ma ei tea, kust see mõte tuli).

-----

Vaatamata külmadele ja nirudele juunikuu ilmadele, oli mul neljapäevaks tellimus esitatud ilusale ilmale. Mul on omad diilid, teate, seega superpäikseline õhtu mulle ka anti. Viskasin end murule pikali, keerasin, pöörasin, püherdasin, aga seda kõike ilusate piltide nimel. Õnneks polnud mina see, keda muruprügisena piltidele jäädvustati. Au contraire! Võtsin pilte rohujuure tasandilt :) Modell oli väga kena ja paindlik, tegi kõik mis ma käskisin. Mure on ainult selles, et ma ei oska üldse öelda ega käskida. Kui keegi minust pilti teeb, siis ma tean täpselt, kuidas ma tahan pildile jääda ja mis nurga alt pilti võtta tuleb. Teisele inimesele ette öelda on nii raske. Ma olin netist mõned vahvamad pildid välja printinud, seega ma näitasin pilti ja ütlesin - tee nii. Ja modell tegigi :)

-----

Laupäeval, kui olin end varahommikul voodist välja visanud ning oma masaaziseansile läksin, siis mu meesmassöör andis mulle korvi!!! Tüüp ei ilmunud lihtsalt kohale ja administraator muudkui vangutas pead, et ihsand  ta teeb seda koguaeg, et etteteatamata jätab tulemata. Veri naiss nagu, sest ma olin maksnud esiteks, teiseks oma nv plaanid selle seansi järgi seadnud ning kolmandaks ma pidin laupäevahommikul niii vara ärkama.

-----

Kinos olen ka käinud paaril korral, kumbki film ei pakkunud seda, mida oodanud oleks. Seks ja Linn 2 - materdage nüüd, aga lihtsalt nii piinlik ja masendav film mu meelest. Ning teiseks Mullivanniga minevikku. Oleks oodanud midagi Pohmaka sarnast, aga osutus rohkem Dumb and Dumberer filmiks.

võlutud

Oma haiglapäevadest saati olen ma usinalt käinud erinevaid protseduure saamas, et seeläbi oma kehaga jälle sõbraks saada. Täna siis jälle rõõmalt ravimassaaži minnes astusin kabinetti ja ees ootas hoopiski meesterahvas.

Oolraidi then, ütleme siis nii, et see oli mul küll esimene kord "Tere" peale meesterahva ees end riidest lahti koorida ja pikali visata.

Kuigi sai öeldud, et murepiirkond on kael-õlavööde, tundsin tugevaid mehe käsi igal pool üle keha. Tüüp jõudis korduvalt ka juukseid silitada :) Ja ei ütleks, et ma kurdan siinkohal :) 

Millegipärast hõljusin sealt minema nii, et koordinatsioon oli häiritud ja näos maailmalai naeratus. 

It´s just one of those days :)

kuidas mõjutada sõpru ja ...

Tore on vahelduseks raske töö eest vilju noppida. Milles see raske töö on siis seisnenud? Noh, nt tuleb aadu ja näitab uusi kingi/pluusi/kotti/ sisesta aksessuaar. Mina kohe kurjustama - ma tahan ju kaa, miks sa mulle ei öelnud, kui ostsid.

Aastatepikkuse dressuuri peale helistas aga aadu mulle laupäeva õhtul kell 22: "ma saatsin sulle e-kirja, vasta!" Meili peal oli 5 pilti kingadest, mida ta osta kavatseb.

Nii hea, et ma oma võidetud fotoka talle andsin. Nüüd ma saan vahetut infot tema shoppingutest ja tegemistest ja paksudest sugulastest.

Ja muidugi ma tahtsin ka neid kingi.

opaa

Saatsin oma auto suvepuhkusele ehk siis tuletan meelde, kuidas jalgsi tööle kõnnitakse (tegelikult sai benss otsa ja palgapäev on veel kaugel). Esimene päev viis mind jalgsi Kristiinest loomaaeda. Käes oli jälle see päev, mil lastekaitse nime all kõik vääksud loomaaeda loomi kiusama viiakse. Ja ega ma siis ka minemata jätta.

Hommikuks oli varbal suuuuuur vesivill. Vähemalt südamekujuline ja sobib mu aliasega eksole.

Taaskõndimise teisel päeval jalutasin (kontsadel!) ekspeikale külla. Noh tal oli sünnipäev ja mina vajasin alkoholiga taastusravi oma tervise taastamisest. Terve kingiks viidud pudeli lahendasin peaaegu üksi ära. Päris hea töö peale alkovormi käest laskmist.

Hommikuks oli varbale lisandunud veel vesiville. Mul ei ole enam selliseid kingi, mis ville säästaks. Ja kõndimine vist üleüldse ei soosi ka mind. Auto vaatab ka mind nii etteheitva näoga, et miks ta koduseks jäänud on. Ei taha see sportlik eluviis sugugi õnnestuda mul.

Aga vähemalt saan elus esimest korda naiselikult õel olla ja tunnistada, et kõik teised minu osakonna naised on minust kogukamad. Ja see on ka ainus viis ise saledam välja näha. Seega oma sõbrannadest ma hoian vist nüüd kaugemale :)