Üks, millega ma eriti rahul meie tares ei ole, on hoov. Sest nii kodus, kui tares oleme saanud majapidamised, mille hoov on olnud võsa ja millega pole muud peale hakata, kui kopaga hoovi siluda ja planeerida. Mis tähendab avarat muruplatsi, aga mitte kõrghaljastust. Ja sellest ma tunnen puudust, sest õdusust seega ei ole.
Taresse oleme mitme aasta jooksul istutanud siiski ühtteist, mitu õunapuud ja ploomipuu. Nende kasvamine aga võtab aega väga kaua ning hoov ikkagi on avar kõle plats, kuhu härra ei luba midagi istutada, sest siis ei saa tema niita.
(Sama ka kodus + pidev pooleliolev ehitustöö, lauavirnad, paadid jne. Meie naabritel on imeilus puudega pikitud hoov, millist mul kunagi olema ei saa vist)
Küll aga olen püüdnud tares mingisugust lastenurka pidevalt tekitada ja hoida. Aja jooksul olen jäle jõudnud tõdemuseni, et tehtu on amortiseerunud või muude ehitustööde tõttu rikutud saanud, seega vahepeal koristasin platsi täitsa puhtaks, aga nii see olla ei saanud. Sest jah, mõtlen ühest küljest lastega perede peale, et pisiperesid lõbustada, mis kergendaks vanemate elu eksole ja annaks plusspunkte meile khm, teisest ehk veelgi tähtsamast küljest - ma mõtlen siinkohal täitsa ausalt enda peale ja et mu oma röövlid mulle asu annaksid. Siiani on nad muudkui virisenud, et igav on, kui meil on vaja olnud mingeid remondi- või ehitustöid lõpetada või mul maja koristada ja nad kodus ei taha olla, aga tares ei viitsi olla (loogiline).
Seega, olen nuputanud, et mida ja kuidas siis taresse meisterdada, et pakuks silmailu, pakuks lastele rõõmu ja mulle annaks vabasid käsi :)
Kõigepealt mõtlesin mingisuguse ilmastikukindla kasti peale, kuhu laialiolevaid mänguasju kokku koguda. Selleks nüüd saab üks vana kirst, mis peaks hetkeseisuga startima Tallinnast teed Peipsi äärde. Võõpan selle rohke paadilakiga üle ja saan sinna kogu pillerkaare sisse peita.
Foto tulekul.
Teiseks mõtlesin mängumaja peale. Meil kodus hoovil on üks, leiab kasutust küll (rohkem siis, kui on lisa mängukaaslaseid), aga ma ei tahtnud mingit põhjalikku ehitust ette võtta (st et oleks pidanud härra tegema ilmselgelt) ega netist osta (nagu lõpks koduse mängumajaga läks, sest härra ei viitsinudki tööle hakata projektiga). Niikuinii ühel päeval kodus olev mängumaja läheb taresse, kui põnnid juba suured ega mängida taha enam.
Projekt mängumaja sai imelihtsa teostuse, aga sai päris armas ja minu põnnid on praegu küll vaimustuses. Natuke tahan seda veel täiendada, aga küll jõuab.
Vaja läks 6 euroalust, mõned metallnurgikud, kruve ja akutrelli. Alused on mul juba kuu aega tagasi kogutud ja võõbatud, tahtsin nendest ühte teist projekti Mesi tare jaoks teha, aga härra ei luba. Praegu vihma eest kaitsvat katust ei ole. Mõtlesin, et löön üle vanade laastudega, mis mul maja pööningult kokku kogutud ja kuuris kütmisperioodi ootel. Samas sai majale kinnitatud väike redel ja Mesilane mõnuga turnib seal, kui laastudega kinni lüüa, siis ronida enam ei saaks. Ma ei ole veel otsustanud, et mis ma siis teen või ei tee. Majja sissepoole panen ilmselt paar lauda sinna euroaluste vahele riiuliteks.
Ajakulu (ilma võõpamise ja euroaluste tassimiseta): 10 minutit.
Kolmandaks, maagiline viidapuu.
Selle tarbeks küsisin nõu ka ja tegin valmis hulga šabloone. Paljud ikkagi ei mahtunud lauajupile kirjutama pikkuse poolest ja osad ei mahtunud posti külge. Püüdsin palju kohalikku Eesti temaatikat kasutada, mõned väljamaised pääsesid ka löögile. Sobisid kuidagi ja Narniat ma ei saanud lihtsalt mitte mingi valemiga välja jätta.
Vaja läks lõppematust lauavirnast hoovil mõned vanad lauad, tikksaagi, valget värvi ja pintslit. Kinnitamiseks üks pikemat sorti post, kruvid ja akutrell.
Šabloonid tegin ise. Printisin välja erinevate fontidega tekstid ja siis lõikasin kipsinoaga tähti välja. Püüdsime valge spreiga teha, aga sprei oli liiga äbarik selle töö jaoks. Siis maalisin pisikese pintsliga.
Ajakulu: u pool päeva (koos kuivamisajaga).
Neljandaks. Tahtsin mingil kujul paati laste lustinurka. Sest ikkagi Peipsi ja nii. Olen näinud netis pakkumisi, et tehakse ja müüakse puidust mängupaate/piraadilaevu jne. Minu kooner abikaasa ei luba sellele raha kulutada. Plaan B - teen ise. Tulemus võibolla ei ole nii udupeen, kui mõne puidufirma toodang, aga vähemalt Mesilane kiitis heaks.
Vaja läks kahte euroalust, kruve, ühte pikemat posti, purjeriiet (loe: vana laualina), klammerdajat. Ma vist tahannn paadipõhja veel väikeste lauajuppidega üle lüüa, et ei oleks nii euroaluseline tulemus. Või kuidas tundub?
Ajakulu: 10 minutit, millest pool kulus posti kirvega teritamise ja kuvaldaga maasse tagumise peale.
Praegune lustinurk sai kokku selline:
Mängasjakast tuleb mängumaja kõrvale. Selle koleda kaevurakke tahan ma ära värvida. Mul on tänaseks spetsiaalselt planeeritud aeg selleks, samuti ka motivatsioon ja tuju, aga mida pole, on ilm! Koguaeg sajab! Korraks jätab järgi ja näiab päikest silmanurgast, ma juba käärisin käised üles ja karistuseks sain MEGA rahevihmasaju kaela. Võimas.
Kiigenurk on ka, kollane aken seal kõrval on ka. Kollase-punase kirju turnimisredel on olemas. Nüüd ka mängumaja ja väike purjekas. Viidapost silmailuks ja mõtteaineks lastele, kes lugeda oskavad. Kas midagi võiks veel olla? Liivakasti likvideersin alles ära, see oli kopa poolt kahjustada saanud ja ei olnud nunnukas enam. Aga kas peaks mingi uue lahendusega tegema ikkagi? Või võiks midagi veel olla? Midagi sellist, mis meie tarega kokku sobiks, asja liiga plastikuks ei ajaks ning oma kätega tehtav oleks? Head mõtted alati oodatud :)
See kaev on seal nii nõmeda koha peal ja üpris inetu. Kas seda saaks kuidagi mängudega siduda äkki?
