Ei läinud poolt aastatki, kui maikuu esimestel päevadel mu isa ja bend koos abilistega bussidega hoovile sõitsid, hoov hetkega ehitusplatsiks muutus ja nad 2 päeva ainult katuseid mööda käisid.
Meenutuseks:
2012.a
2019.a jaanuar
Oleks üks ehituslugu meil rääkida selline, et tellisin/ostsin asjad ja kui töömehed tulid, siis kõik sai tehtud. Sest kõik jupid olid olemas ja täpselt õiges mõõdus, õiges koguses, õiges värvis.
Ei!
Katuseplekk oli meil ostetud juba oktoobris, aga kõik venis ja alles nüüd maikuus harutas härra paki lahti, et hakata katusele tõstma. Mis selgus?
Esiteks, harjaplekid on puudu!
Teiseks, vihmaveerennid saadeti tellitud kandiliste asemel ümmargused, mistõttu ei sobitunud omavahel.
Võibolla oli midagi veel, mille ma maha magasin kõrvalt, sest ega mul polnud seekord mahti olla koguaeg kõrval.
Ahjaa. Neli aastat tagasi ostsime katuseaknad korraga ära, kui maja teise osa maha võtsime ja uuesti ehitasime, sest nii läbi mädanenud oli omadega. Tollal sai nn uuele osale kohe katus ka peale ja katuseaken samuti. Ostsimegi siis kohe terve maja aknad ära, hea hinnaga pakkumine oli ja et oleks olemas, kui neid vaja läheb.Kolm ette ostetud aknast olid sama mõõduga, mis juba ette pandud aken. Neljas aken, mis hoovi poole läks, oli väiksem!!! Nagu miks ja kuidas? Ostsime orraga ja ÜHESUGUSED!!! Pekki küll. Seda muidugi enam neli aastat hiljem kuhugi vaidlema ei lähe, eriti kui töömehed kõõluvad katusel, saag käes, et akna asukohta auk teha.
Nüüd siis ootame jälle puuduvaid juppe, et katuselugu lõpuni viia.
Aga vähemalt on suurem töö tehtud!!! Ja nüüd võin hakata unistama, et saab lõpuks ära soojustada ka maja väljast ja lõpetada voodrilaua projekt. Kaua ma seda õudust siin vaatan. Ja veel olulisem, nüüd ei ole enam mingeid vabandusi, miks ei saa hakata seest majaremonti tegema. Noh peale nende klassikaliste ettekäänete, et vaba aega ei ole ning raha ka mitte, sest iga sent kulub Mesi tare arendamisele :)
 |
| Hoovivaade |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar