Mesilane räägib järjest ja järjest rohkem. Paljud sõnad veel siiski beebilikud, st mõni täht puudu või kuidagi lühenenud, aga uusi mõisteid viskab sisse iga päev. Saabunud on ka "umma" aeg ehk et pea kõik asjad on tema omad. Või siis on issi buss ja emme auto. Mõned eriti väärilised on saanud ka oma nime Mesilase suust kuulda. Nii näiteks ütleb ta selgelt välja onu Ummi, kes on äärmiselt suur iidol. Sest Ummi sõidab suure linnaliini bussiga. Teine õnnelik on tädi Tuuli, vanaema sõbranna -müstika. Võibolla samas ka mitte. Tädi Tuuli tuleb vanaemale külla alati mõne mängutraktoriga, kui teab, et Mesilane ka seal. Lasteaiast on Mesilane selgeks saanud Miila nime ja neljas väljavalitu on pisike õeke. Õnneks oleme Mutukale pannud nii armsa nime, et Mesilane on ka selle heaks kiitnud ja näitab Mutuka suunas muudkui.
Kui veel veidi aega tagasi olid vanaema ja vanaisa mõlemad Mesilasel "täti" ja siis vanaema "täti" ja vanaisa "onoo", siis nüüd on mõlemast saanud "mana". Mana on minu arust nii armas nimi vanavanematele. See võiks tal jäädagi vanaema jaoks. Ülejäänud sugulased kutsuvad härra emat ehk siis Mesilase manat mammiks. Ma ise ka meie omavahelises vestluses härraga, sets see on temast nii sisse juurdunud nüüdseks. Kuigi on mõeldud positiivse nimena, siis mul ikka mingi mekk mann, et teisele inimesele mammi öeldakse :D Mana on palju südamlikum.
Ja nüüd siis Mesilane käib ja osutab oma laialdasi kahe-aastase lapse teadmisi. Küll näitab oma autosid-traktoreid, küll iga pluusi, püksi, kingi või pidžaamat ja osatab, kas või kes tädi, onu või mana selle Mesilasele toonud on. Kuna mänguasju ma ise tõesti ei osta lapsele (raamatuid, puslesid, puidust vigureid nõrkemiseni, aga plastmassi EI), neid tõesti koguneb kuhjade viisi tuppa, siis seda mängu on tore kaasa mängida, et kes kinkis. Kui jutt läheb Mesilasel riietele, siis täitsa lõpp, peangi tunnistama, et pmst kõik riidedki on kellegi tädi või mana käest saadud. Hea ema eksole :)
Niisiis, sain mina 10-15 minutit ükspäev Tartus täiesti üksiolemise aega Lõunakeskuses ja otsustasin (lisaks Lindexi retuusidele, mida mul hädasti vaja oli) osta Mesilasele ka midagi ise. Et lapsel oleks võimalik emme ka öelda. Kui juba Lindexis eksole, siis nende lasteriided on nii nunnud, et sealt ilma ostuta väljuda on päris raske. Niisiis, retuusid näpus (sest need on nii mõnusad maal õues toimetamiseks. kolmas suvi peipsis ja pidin soetama oma kolmandad Lindexi retuusid. eelmised kaks lõpetasid oma tee, sest ma suutsin mustade retuusidega asuda midagi valget värvima eksole. mõlemal korral!!! ja ma olen pläkerdaja (ime siis, et mu laps samasugune on...) ja retuusid on valgeid plekke täis. piinlik), asusin midagi Mesilasele vaatama ja väljusin 6 bodi ja kahe kleidiga Mutukale. Sest "võta 3 ja maksa 2 eest". Täitsa ise ostsin, keegi mulle mingit reklaamkoostööd ei paku eksjuonju.
Kui mul meenus, et aa Mesilane ka, siis vaatasin üht ja vaatasin teist ja jõudsin järeldusele, et Mesilase riietesahtlid on täis dressikaid ja pluuse ja pükse. Pole ju mõtet. Küll aga soetasin talle lõpuks ühed teksad, sest neid tal on vaja küll. Oleks tahtnud ka pisikest nahktagi juurde, aga selle 15 minuti vaba aja juures ei jõudnud nii palju surfata, kui ainult kaks poodi. Kui keegi teab, kust saaks 2-aastasele pisikest nahktagi (laadset toodet), siis soovitage.
Kodus tagasi, tõmbasin omale retuusid jalga (no ma nimetan retuusideks, aga on sellised tavalised dresssikalaadsed püksid noh), pluus peale ja ise vaatan, et oh, täitsa kobe kann mul. Tiirlen-pöörlen ümber härra ja uurin pärast, et no kas ta märkas ka mu kanni.
"Ei mul olnud aega vaadata, kalad pidin ära tegema..."
"Ihsand, kuhu me jõudnud oleme! Isegi oma naise kanni ei vaata enam."
"No ma natukene ikka vaatasin ka..."
:)
2 kommentaari:
Ha! Ma ükspäev mehele, et sa oled juuksuris käinud?! "Juba esmaspäeval käisin", tuli etteheitva häälega! Ma siis vastu, et aga ma värvisin juukseid ka.... Vaikus..... :))))
:))
Mul eile ämm ei märganud, et äi oli vuntsid maha ajanud. Ja nii palju kui mina näinud olen, on tal alati vuntsid olnud :)
Postita kommentaar