neljapäev, 29. oktoober 2015

lugu sellest, kuidas ma olen kodus olemist hakanud parimaks pidama

Ma vahel, kui tekib vaba hetk ja viitsimatus tubli olla, sirvin siin oma blogi ja vanasid sissekandeid. Oh, oli tegus aeg :) Ma mäletan, et ma pidasin raisatuks kodus passitud päeva. Päev oli korda läinud, kui märkmikusse oli sisse kanda mõni kohvik, kino, deit, trenn, naistekas, jalutuskäik, fotosessioon või mis iganes. Mitte kodus istutud "videviku-saaga" raamatute lugemine eksole.

Ja siin ma olen siis nüüd. Kodus. Ma tõsimeeli pean lemmikuks kodus olemise aega. Ma ei taha enam kuskile öö peale jääda. Ok, kui meil on mõni perekondlik väljasõit mu vanematekoju või tädi juurde, siis küll. Aga härra vanemate juurde ma ei viitsi jällegi jääda ööseks, kodu on ju ainult 40-minutilise sõidu kaugusel. 

Aga ük muster on küll jäänud. Ma ei taha päeva raisata. Ma tahan iga päevaga midagi ära teha, sest teada ju on, et majas ei lõppe töö mitte kunagi otsa. Ja meil on remont pooleli eksole :)

Seega nt olin ma täna väga pettunud, kui härra küll jõudis koju pealelõunal, aga minu soovitud tegevusi me ette võtta ei jõudnudki - hoov orda talve tulekuks. Meil on veel paar laudadevirna keset hoovi, mis tuleb osalt ümber laduda ja osalt kütteks ära saagida. Ma ei taha enam aknast seda segadust vaadata :)

Aga täna me seda teha ei saanudki. Homme loodetavasti.

Seega olen need Mesilasega kodus olemise päevad viimasel ajal sisustanud väikeste õmblustöödega. Ise ka ei usu :) Ja ma olen jätkuvalt väga tänulik ja rõõmus Tikri üllatuskingituse üle ehk et mul on pisike õmblusmasin, millega siin nokitseda.

Et mul on suur kotitäis igasugu kangatükke, sitse-satse ja vanu linasid-padjapüüre, siis ma siin vaikselt teen uuskasutust ehk õmblen neid ümber uuteks nunnudeks püürideks. Noh, ise olen rahul :)


2 kommentaari:

Tikker ütles ...

Sellepärast ongi hea, et sa said enne kõik need käimised käidud ja tegemised tehtud. Nüüd saad rahulikult kodus olemist nautida. Kui sa aga ei oleks enne nii palju pralletanud (haha, milline väljend), võib-olla ihkaks siis hing praegu seda, mida pole hetke eluolu tõttu endale eriti võimalik lubada. Pikki kohvikuõhtuid linnas ja muud taolist :)

Kodus on hea. Pärast viit aastat lastega kodus on tööl ka väga hea :D Aga mulle praegu ka meeldib väga kodus olla. Muidugi jah, reisida ja kohvikus käima meeldib mulle ka väga. Kõik on hea :D

Ja superluks, et see masin töötab ja kasutust leiab. Parim, mis ma sellest lootsin, oli ilmselt see, et keegi teeb sellest endale telekalaua vms. Aga sihtotstarbeline kasutus on ikka parim! Ma ise mõtlen juba tükimat aega, et peaks lastetuppa uued toolikatted õmblema, sest vanade värv ei meeldi ja eks nad on üsna ära retsitud ka... Masin ootab kapis, aga näe, ei jõua kuidagi tegudeni. Sobivat riiet oleks vaja. Punast mustade mummudega. Ma olen juba otsimata ette kindel, et sellist asja meie kangapoodidest ei leia. Punast mustade täppidega vast küll, aga mitte selliste suuuuuurte mustade mummudega. Tegelikult üks mingi enam-vähem sobiva mustriga isegi jäi kuskil silma, aga see oli karvane fliisilaadne toode ja noh, pole nagu ka see :D Ühesõnaga mul on edasi need katkised koledad toolikatted ja masin. Äkki kunagi...

herz ütles ...

Haah! Tead, seda postitust kirjutades ma mitu korda tabasin end mõttelt, et kunagi olin ma äge ja siis sai (meeleheitel) koduperenaine. Nagu Tikker! :DD