# 3 #
Postkaardid
Võib olla on paljud õnnelikud, kui postkasti tuleb linnaosaleht, Maxima sooduspakkumised ja arved. Mina tahaks midagi hingele ka :)) Ja postkaardid on kindlasti midagi hingele.
Ma lõppresultaati enam ei mäleta, aga Austraaliast tuli Eesti poole teele kümnete viisi (üle poolesaja kindlasti) postkaarte. Kui selle leidmine postkastist andis saajale kasvõi natukese sellest rõõmust, mis mul oli kaarti saates, oli missioon edukas.
Ja see tunne, kui avad postkasti ukse ja ees on kaart. Süda tahab rinnust välja hüpata. Viimati rõõmustas mind proua A., kui pikalt jõuluturneelt tagasi koju jõudsin. Täiesti ootamatu kaart, aga samas ikka väga oodatud ka.
Kaartide saatmine on mul viimase 5-6 aasta trend ütleks. Enne seda ju oli mu seltskond kõik nõnna noored, täna elame siin, homme juba uuel aadressil. Nüüd, kus pesad on kindlamalt ja pikaajalisemalt paigas, on lihtne ju aadresse meeles pidada ja väike "mõtlesin-su-peale" märguanne teele saata.
Ja reisidelt koju vanematele olen ma saatnud ka kaardi peaaegu kõikidest riikidest, Poola jäi puudu ainult. See on omamoodi nagu kollektsioneerimine, oma tee märgistamine.
Mida rohkem postkaarte teele läkitan, seda keerulisem on mul sinna kaardile sõnu kirja panna :) Mida teie muidu postkaardile kirjutate?
3 kommentaari:
postkaarte on tore saata ka Eesti trippidelt, meenub kui Vormsil olles ei suutnud leida ühtegi nn turistile sobilikku kaarti, valisin siis sellise kollase lillega palju õnne sünnipäevaks kaardi:)))
aga väga meeldiv on kaardilt lugeda talvel Eestis: tead, keda ma nägin - elevanti:)
Jätan selle meelde, et järgmine kord postkaardile kirjutada :)
ja reisilt koju tulla, et leida sult postkaart eest, oli ka äärmiselt armas muide ;)
ja ega õige postkaardi valimine on omaette rituaal, mõni kohe hüüab saada mind:)
vaatasin muideks mis mulle saadetud postkaartidele on kribatud
üks algab: SPAIN-ITALY 4:0
Postita kommentaar