Kolm õhtut järjest hardcore kõhulihaste jm trenni on minu surm (ja ühtlasi ka isiklik rekord). Äärmise kurnatusega kodu poole loivates, mõtetes vaid õhtusöök (loe: õunad), märkan ühe eramaja värava ette sätitud õunakasti. "Astu ligi ja võta"-silt küll puudus, ent kutse oli olemas. Kummardusin ja krabasin endale 2 õuna, mida põske pista. Tagasi püstloodi jõudes nägin mõnedkümned meetrid eemal pererahvast trepil suitsu kimumas. Hõikasin siis rõõmsalt "Aitähh" ning lahkusin nende energilise käelehvituse saatel. Maailm ei ole veel päris hukas.
Eilne päev tähistas minu jaoks ka ametlikult suve lõppu - mu jalakett takerdus muudkui sukkade-sokkide külge kinni, ajades muidugi silmad jooksma ning seetõttu tuli ta saata talveunne ehtelaekasse. Teda ootavad nüüd ees pikad ja pimedad talveööd.
Ning enne teleka shutdown nupu vajutamist jõudsin foxlifeśt kaeda Ugly Betty osa, kus B. rääkis Eestist ning vene rubla asendumisest krooniga. Mai uskund oma kõrvu ja läksin ära magama. The end!

4 kommentaari:
mul oli teisipäeval kl 17 Toom-Kuninga tänava ja Suur-Ameerika nurgal meeldiv hetkeline silmside ühe tütarlapsega tänavanurgal enne kui autoga Suur-Ameerikasse sööstsin. olen näinud vaid su pilte siin - aga mulle tundus, et see tütarlaps olid sina.
kas võis olla?
see võisin olla küll mina. Liikusin teisipäeval küll sealtkaudu kodu poole :)
meeldiv hetk oli :)
tore kuulda ;)
ma tegelikult natuke üllatusin, et kas tõesti on mind blogi põhjal võimalik tänaval ära tunda.
Postita kommentaar