Maailmaõnnelik, ootusärevuses, rahuolev, elevil, säravate silmadega, nagu väike laps jõululaupäeva eelõhtul olen. Sest homme saab kahenädalase viitega ära tähistatud see suur 30 ja me oleme preili Mga teinud vägavägaväga palju ettevalmistusi. Ma ei anna vihjeid, aga õhtu otsa saab nalja, üllatusi ja tantsu. Süüa-juua muidugi ka.
Terve selle nädala oleme korralduskomiteena täie auruga tegelenud, viimased asjatamised ju.
Vahepeal, ise rahuloleva mõminaga vaadanud oma kätetööd, mis kõik oleme planeerinud ja visualiseerides, kuidas külalised ahhetades seda kõike vastu võtavad (daipohh, kui keegi ei ahheta :D), saabus ka tagasilööke. Mitte kedagi konkreetselt nüüd silmas pidades, aga üleüldine põhimõte - kui keegi korraldab (suur)üritust, siis tagasiside tähtaeg on sinna pandud põhjusega!!! Sest uskuge või mitte, eelarve ikka sõltub sellest, kui palju inimesi tuleb. Kodus köögis vbla ei ole vahet, palju ma salatit vaaritan, aga kui üritus toimub pubis-klubis-restoranis, siis on. Ja teenusepakkujatel on omad tähtajad, sest nemad peavad toormaterjali hankima, planeerima ja valmistama toidu jne. Ja kui ma olen kinnituse andnud 64 inimese kohta, siis ei ole väga okei, kui hakatakse teatama loetud hetked enne üritust, et "kahjuks ma olen teises kohas mitu päeva, aga hei, järgmisel kümnendil tähistame ja rokime veel võimsamalt."
wtf?
Ma päriselt ka ei hakka siia oma mõtteid praegu kirja panema, leebelt lauglen üle vaid, et kes üldse ütleb, et ma 40ndat sünnipäeva tähistan, VEEL rajumalt pealegi? Või et too tegelane siis üldse enam kutsutud on?
Uskumatu uudis onju, aga iga kallis külaline maksab meile päris suure raha ja kui ühtäkki jah-sõna andjatest ja kinnitatud tegelastest mitte 1-2 vaid juba 5-6 ei tule, siis ... Tjah. Ja asi ei ole ju ainult rahas. Me valisime välja ikka need, kelle kvaliteetseltskonda naudime ja kellest puudust tunneme seal peol.
See selleks.
Aga nüüd suutis üks tulija ühe sõnaga kogu selle vahepealse nukruse minema pühkida. Sa tead küll, kes sa oled :))
