* Mjäu. Terää!

Vasaku jala reedet ma lausa tihkan, sest mulle piisas täiesti eilsest üllatuste kolmapäevast, kus

 

- suutsin hullutada järjekordse meeskolleegi, kes naaldus mu kaela suudlema uue aasta saabumise kogunemisel. Ei, see ei olnud tõlkes kaduma läinud lugu (et ma keerasin pead ootamatult või midagi), sest ma seisin nagu soolasammas liikumatult, kui kolleeg nahistama saabus. Mul on väga palju küsimärke nüüd :)

 

- käisin elu  kiireimal ja kalleimal kakaodeidil.

 

- lobisesin rekordimõõtu pikka kõnet naabrinaise preili Mga (kellele ju võiks lihtsalt külla ka minna, aga siis on see häda, et ma ei mõista ju õigel ajal koju minna :D) versus rekordpikk kõne härraga. Kuna skype heli sakkis, aga pilt oli enam-vähem, siis me pilti jagasime arvutiga ja heli telefoniga. Abiks ikka :)

 

- siis üks teine üllatussõnavõtt skypes ja lubadus, millest ma loodan, et seekord kinni peetakse. Neli on uus kolm (ja kolm on kohtu seadus?).

 

Muidu on aga la dolce vita, sest nüüdseks oleme siin kambakesi saanud mugistada naeru Anne&Stiil, Pauksoni ning Mangi horoskoopide osas. A&S meeldib mulle kõige enam, see lubab mind mehele saata, samas kui Mang lubab edukat tööd.

 

Lisaks ma suunasin küsimuse universumile, et kus ma küll olnud olen, et Õige Eestlase valimisest midagi ei tea? Ossapoiss, kus ma olen siin muhelenud naerda kaks päeva nüüd. Ja Tujurikkujast ei saa mul ka küll veel, väga peent huumorit tehakse.

 

*neiu Evelin ja neiu Marilin

# 3 # Postkaardid

# 3 #

Postkaardid

 

Võib olla on paljud õnnelikud, kui postkasti tuleb linnaosaleht, Maxima sooduspakkumised ja arved. Mina tahaks midagi hingele ka :)) Ja postkaardid on kindlasti midagi hingele.

 

Ma lõppresultaati enam ei mäleta, aga Austraaliast tuli Eesti poole teele kümnete viisi (üle poolesaja kindlasti) postkaarte. Kui selle leidmine postkastist andis saajale kasvõi natukese sellest rõõmust, mis mul oli kaarti saates, oli missioon edukas.

 

Ja see tunne, kui avad postkasti ukse ja ees on kaart. Süda tahab rinnust välja hüpata. Viimati rõõmustas mind proua A., kui pikalt jõuluturneelt tagasi koju jõudsin. Täiesti ootamatu kaart, aga samas ikka väga oodatud ka.

 

Kaartide saatmine on mul viimase 5-6 aasta trend ütleks. Enne seda ju oli mu seltskond kõik nõnna noored, täna elame siin, homme juba uuel aadressil. Nüüd, kus pesad on kindlamalt ja pikaajalisemalt paigas, on lihtne ju aadresse meeles pidada ja väike "mõtlesin-su-peale" märguanne teele saata.

Ja reisidelt koju vanematele olen ma saatnud ka kaardi peaaegu kõikidest riikidest, Poola jäi puudu ainult. See on omamoodi nagu kollektsioneerimine, oma tee märgistamine.
 

Mida rohkem postkaarte teele läkitan, seda keerulisem on mul sinna kaardile sõnu kirja panna :) Mida teie muidu postkaardile kirjutate?

1+1=2



Nibin-nabin oleks see aasta nii läinud, et õnn oleks õuele tulemata jäänud. Ma ikka valan teist uusaastaööl. Aga nüüd, kus mul enam gaasipliidile ligipääsu ei ole, tekkis ongelma. Püüdsin küll küünaldega asja ära ajada, aga neil pole piisavalt võhma selleks ja kippusid ära kustuma, kui ma tinakulbiga veidi liiga lähedale naaldusin.

 

Aga vanad eestlased juba teavad öelda - kus mure kõige suurem, seal abi kõige lähem. Härra julgustas mind keraamilisele pliidile sellega lähenema ja kui juba meesterahvas oma sõna ütleb, siis nii on eksole.

 

Õnn tuligi.

 

Ja taaskord on õnn mu enda kätes ehk et mida siit täpselt siis välja lugeda? Ikka seda, mis endale meeldib :)

 

Ma loen siit varjult küll välja, et
1+1=2

Teine suurem tükk oli veel, see moodustas lemmik(inim?)looma kujutise... Hmm..

Ja hästi palju pisipudinaid ka ikka, raha peaks jaguma sel aastal. Ainult rõõm.

# 2 # Sõnumid

# 2 #

Sõnumid

See hääl, kui telefon teatab, et on saabunud uus sõnum. Mullemullemullemulle :) Eeldusel muidugi, et Monton ei teavita allahindlusest või EMT limiidi ületamisest, on see nii elevust tekitav väike heli. Keegi on mu peale mõelnud.

Ühest küljest on ärevus ja teadmatus, et kesse? Teisest küljest jubedalt loodad, et kas ... tema ehk....

 

Ja eriti meeldib mulle see, kui sõnum on tulnud öösel nii, et ma pole läbi une saabumist kuulnud. Hommikul silmi avades ootab ees eine kleine Überraschung.

 

Ekstrapunktid lähevad härrale, kui ta saadab sõnumi ja muuseas lisab mõne pildi. Nagu väikse kingituse saaks :)

# 1 # Naeratused

Otsustasin uue aasta puhul (ahjaa, särtsuvat uut aastat ja unistuste täitumist, kallid lugejad!!!), et teen blogiprojekti, lisaks siis sellele esmaspäevaste piltide projektile. Püüan nüüd aasta jooksul iga päev kirjutada ühest asjast, mis mulle meeldib või mis rõõmu teeb või lihtsalt on positiivne nähtus. Et ise ka märkaksin rohkem enda ümber olevat ning hindaksin seda, mis mul on. Ühesõnaga, midagi sellist aatelist tahtsin sissejuhatuseks mainida :)

# 1 #

Naeratused

Oi, naeratused. See kõige lihtsam kingitus, mida teistele anda.

Mis seal pattu salata, kõnnin isegi tänaval pigem suunurgad allapoole ja pilk kaugusesse fokusseeritud, no eriti kui lund tuiskab suu ja silmad täis või tuleb taevast mõnda muud jama alla. Aga siis jälle tuleb meelde naeratada. Ja mulle meeldib vaadata vastu tulevate inimeste nägusid ja küsimärke nende silmis :)

Ja tegelikult on mul küsimus. Kas välismaal on inimesed õnnelikumad? Sest ma reisidel alati vaatan, et inimesed tänavatel on nii rõõmsad.

Päev nõnda süngelt peale hakkas, et kartsin, täna kõik on hukas. Kuid lendasid need mured minema, kui keegi mulle rõõmsalt naeratas.

Ja eriti toredad on armunute naeratused, siis on see armsalt totakas muie suul kogu aeg. On ju ilus vaadata õnnelikke inimesi? :)

Teeme nii, et naeratame tänasest üksteisele rohkem!