Kuidas sai minust korteriomanik?

20.03 - Pauk selgest taevast
24.03 - algasid otsingud city24.ee; laenutaotlus Hansapanka
25.03 - korterivaatlused
27.03 - Hansapanaga laenunõustamine; korterivaatlused, korter leitud
28.03 - pikk järelemõtlemine ja otsuse langetamine; lõplik laenutaotlus
31.03 - hindamisakt korterile
01.04 - Hansapank teatas positiivsest otsusest
03.04 - Laenulepingu sõlmimine
09.04 - notar
11.04 - viivuks vaid olin ma miljonär
13.04 - erinevad näidud
15.04 - VÕTMED!!! Kolimine

Protsess kokku - 3,5 nädalat

Päikeseloojang

kevad

25

P.S Aadu, 7.ndal ei ole mõtet sõnumit saata enam :)

Kell on lõuna juba ja ma ei ole täna veel mitte ühtegi tööalast asja teinud, mitte ühtegi! Sahistan lihtsalt sussi, loen seaduseid ja minuteid. Täna on pangas oluline toiming, siis veel järgmine nädal notar ja millalgi lähitulevikus on mul oma kodu... selles osas väike iroonia Agent M-lt:

Veidi veel ja ongi oma kodu,

ainult 30 aastat veel.

Veidi veel ja ongi oma kodu,

kui vaid elus olen veel.

Oma kodu osas on mul kaheti tunded - ühelt poolt tahaks juba OMA KOJU, kõrini tundide viisi autosõidust maale, kõrini hetkeolukorrast ja suhetest, kõrini teisepoole vastikutest harjumustest ja käitumisest, hoolimatusest... tahan sisustada ja ümber tõsta mööblit, tahan osta neid ilusaid taldrikuid ja neid ilusaid kausse, tahan osta blenderi, tahan nipsasjakesi, mida siiani poldud mulle lubatud, sest, tsiteerin: "kuhu sa need nõud paned?". Vannituppa tahan küünlaid. Tahan veel nii palju.

Teisalt ei taha ma üksi olla, masendust, nukrust, õnnetu ei taha olla. Isegi kui see meesolevus istub vaid arvutis, on nii palju parem olla, teades, et ta on siinsamas, siiski minuga. Ei taha seda suurt võlakoormat oma õlule, ei taha pangaori olla, ei taha teada, et reisimine on nüüd määramatuks ajaks edasi lükatud, ei taha mõelda, et parimal juhul saan endale lubada rootsit või soomet. Ei taha alustada algusest härra Õige otsinguid, ei taha nõmedaid kohmetuid esmakohtinguid.

ja noh, siis on muidugi veel palju neid mõtteid, mis trükimusta ei kannata ;)

Nüüd eesolev kolimine on mul kümnes. Kümme kolimist kümne Tallinnas elatud aasta jooksul. Lisaks vanematekodu kolimine ka. Üheteistkümnes. Töökohti olen vahetanud samuti iga 1,5-2 aasta tagant, lisaks kolmele koolile on olnud 6 töökohta, nüüd seitsmendal... Tähtsad inimesed mu elus on palju vahetunud, sõbrad on tulnud ja läinud. Mingil perioodil on kindel sõprusringkond, seejärel mingil hetkel oleme distantseerunud. Tulnud on uued lähedasemad sõbrad. Mul ei ole pikaajalisi kõigekõige paremaid sõpru, lasteaiast saati pidevat suhtlemist, ja ma kadetsan neid, kellel on sellised sõbrad. Kas äkki olengi ma selline püsimatu rahutu hing, nö maailmakodanik? Ühest kohast teise, ühelt alalt teisele? Reisimisekihk seda kinnitab. Kuid tegelikult ju tahan ma üle kõige kindlat inimest ja paika siin elus ning sõpru, kes on minuga no-matter-what. Kuradi raske ülesanne...

ANY LIFE, GOOD LIFE?

Nonii, korras!

Langesin julma aprillinalja ohvriks, "ära pani" Päevaleht. Ma jumala siiralt, suu lahti praegu imestasin, et mismõttes Tanel Padar The Sunist lahkus?

Hea tüng!