Minu elu maal elades on kujunenud selliseks, et Tartus käimised on nö linnapäevad. Eelnevalt koostan nimekirju, et mis kõik on vaja teha, kus käia, mis koju vaja osta, sest mul küll on siin maapoed ka hädavajaliku jaoks, aga kõik muu tuleb ikkagi linnast varuda.
Ja reeglina ei ole nii, et koju sõidan üks kott näpus, ei. Mul on klassikaline soccermom auto ehk 7 kohta, tagumised kaks on välja võetud suurema pagasiruumi tekitamiseks. Ja auto on kaupa täis, nii kõrvaliste, tagumised istmed, istmeesised kui ka kogu pagasiruum. Eriti suveajal, sest üsna kiiresti loobusin ma kodus puhkemaja pesude pesemisest ja triikimisest, et end mõistuse juures hoida. Neid viime Tartusse pesumajja ja toome puhtad hunnikud tagasi. Enamasti on pool pagasiruumist pesu, vaipu, laudlinu ja kardinaid täis, sest uskumatu, mis plekke ja kuhu inimestel tekib. Teiseks toit. On mitmeid asju, mida käin Tartus turult ostmas ja palju kuivaineid nt Kaupmehest. Ja kui juba ostan, siis varuga, sest küpsetamist on mul omajagu ja kodus peavad selleks puhuks alati olemas olema jahu, suhkru, munade ja või hunnikud mul.
Siis ma saabun kõige sellega koju ja üritan neid kuhugi ladustada. Pressin hunnikuid kokku ja tõstan seinaäärtesse.
Aga mulle meeldib ÜLE KÕIGE puhas minimalistlik kodu. Et ei oleks liigselt asju silma all ja üleüldse asju vedelemas (konstantne võitlus iseenda ja lastega, et palun pange ära oma mänguasjad, kui te juba uut mängu tahate hakata mängima...)
Ja selline elu, kus panipaikasid ei ole majas (sest klassikaline vanausuliste maja + vene ahi keset tuba, et jumala eest poleks mõtetki mingit mööblitükki kuhugile paigutada), kõike on liiga palju (nt laste riideid, mida sõbrad toovad kottide viisi. See on nii tore ja mulle väga meeldib taaskasutus, aga see, et mul ei ole neid suuri riideid mitte kuhugile ootele panna ajab mind hulluks) ja ÕHKU liikumiseks, olemiseks ja silmapuhkuseks ei ole, see kõik koguneb kuhugile sisemusse ja aegajalt täiesti kontektsiväliselt plahvatab ja siis me (OKEI! Loe: mina) nääkleme härraga omavahel ja härra turtsub, et no kas sai mul nüüd kergem ja tegelikult on mul ju piinlik olla selline näägutaja, niiet ma tavaliselt poen talle tihedasti embusse, poolsosinal vabandan ja elu läheb edasi. Kuni jälle sama asi plahvatab.
Nüüd mul sai villand. Mitu nädalat olen samm sammult võtnud ette kõik praegu kasutuses olevad ruumid. Kapp kapi, kirstu, kasti, panipaiga, sahtli ja kohvri haaval lahti tõstnud, asju välja praakinud, paremini kokku voltinud ja pakkinud ning tavaari koguseid kodus vähendanud. Sest kui koju saabun autotäite viisi asjadega (enamasti küll toit, aga on ka muud ju. Eriti, kui tee peale jäävad Sõbralt Sõbrale poed ja noh, lasteasjadest ma parem ei räägigi), siis peab kodunt välja minema samapalju asju, et oleks tasakaal.
Jäänud on veel härra sahtlid meie ainsas kapis ja härra riidestange, mis on õudus kuubis juba peale vaadata. Ma ise teeksin seal päris korraliku kärpetöö, aga no äkki siis läheb midagi väärtuslikku kaduma. Härra peab selle töö ikka ise ette võtma. Ja ausõna, härral on u 3 korda rohkem riideid kui minul.
Nii palju parem on juba, aga mitte ideaalne. Üks suur töö ootab meid veel ees varjualuse koristamisel, sest pool maja on meil ikka veel ehitusjärgus, sest töödega ei saa edasi minna, kuna on igasugu asju täis jällegi kogutud. sest loodus ju tühja kohta ei salli. Kuskil on vaja igasugu asju hoida. Ma olen rämedalt petta saanud juba korra, kui paar aastat tagasi uskusin seda juttu, et ehitame härrale suure tööruumi/kuuri, kuhu kõik need asjad varjualt ära kolida (et saaks ehitama hakata). Tööruum sai valmis, aga asju varjualt ei vähenenud üldse. Härra tööruum kusjuures sai asju ja tööriistu täis sellegipoolest. Varjualla vaadates oleks nagu näpu veest välja võtnud, et tühja auku näha...
Niiet on mida koristada ja millega veel tegeleda. Ma mäletan neid meie esimesi jõule ja aastavahetust siin majas. Ka siis koristasime me nii toas kui varjuall kui pööningul, et ruumi teha ja korda luua. Nagu mitte midagi ei oleks 6 aastaga muutunud!
Niipalju siiski ju on, et tuba on nüüd soe ja ilus ja kaks nunnut marakratti jooksevad siin ringi. Muus osas on same old!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar