Ühes poes, kus ma siin Peipsi ääres tihtilugu käin, töötab tore kassapidaja nimega Õnne. Juhtumisi on tal ka tore tähendusega perenimi ja nii ma igakord sisemiselt muigasin rõõmustavalt, kui ta kassas oli ja ta rinnasilti lugesin.
Ma ei tea, kas tal lõppes katseaeg või muutis pood poliitikat või ta väsis neist, kes nii salamisi sisemiselt ei muianud ja nime kommenteerisid, aga ühel hetkel oli rinnasildi tekst muutunud.
Nüüd ma olen veel rohkem põnevil kui tema kassas on.
ÕNNE
MÜÜJA
Kas pole mitte imeline? Õnne müüja müüs mulle täna leiba ja kohupiima. Ma kohe üldse ei kipu omale siidrikest ostma, kui tema tööl on. Ei taha seda nime nagu lörtsida või nii.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar