Avasin tühja blogiakna, et siia midagi kirjutada. Täiesti tavaline, et just siis keegi mu ihuviljadest otsustab unest ärgata ja sülle nõuab. Siin ma siis istun. Toksin ühe sõrmega, sest Mutukas on teise käe vallutanud. Ja noh, emaksolemine! Ei raatsi oma tillukest imet ju käes ära panna lihtsalt. Ta ei ole enam kunagi nii väike kui nüüd ja praegu (eriti, kui ma vaatan oma kaheaastast ringituiskavat röövlit).
---
Mul on eriti mitu esimese maailma muret. Kõigepealt on vaja lasta Mutuka sündimise tähistamiseks taaskord üks võluehe teha, aga mul on ideedekriis :) Tahan kõrvakaid, sest no sõrmus juba on ja ruumi tuleb ju jätta ka kihla- ja abielusõrmusele. Äkki kunagi veab või nii. Ja nüüd ma siis olen hädas, sest ma ei tea, millised need kõrvakad olema peaksid. Tähendab, ma tean, mis nõuded mul on - kullast, inglise kinnitus, Mutuka nimi peale graveeritud või kullaga kirjutatud, vanaema ehetest pärinevad punased (rubiini-laadsed) kivid peal. Kuidas seda kompotti eriliseks ja ilusaks ehteks disainida?
---
Ma olen suur pildialbumite fänn. Ma püüan regulaarselt pilte albumisse ilmutada, sest no need arvutid on väga ebausaldusväärsed asjad ja üleüldse. Mesilase pilte on mul kahe aasta jooksul pea kaks albumitäit juba riiulis ja nüüd ma seisangi küsimärgi ees. Kas Mutuka pildid surada samasse albumisse või Mutukale eraldi albumid? Mis tähendaks, et kui nad mõlemad on pildi peal, siis kaks (ei, kolm ...) eksemplari printida välja? Üks Mutuka, teine Mesilase albumisse? Kolmas enda albumisse :) Ilmselgelt võib siit juba ka vastust välja lugeda, sest ega ma ei oska ju elu lihtsaks elada. Mul ema pidas läbi lapsepõlve kolme albumit justnimelt nii, et eraldi venna, minu ja ema omad. Niiet nüüd on minu lapsepõlvealbumid minu päralt. Kaasavara.
---
Mesilane on nüüd kodusel režiimil olnud, mis tähendab, et ma olen vabatahtlikult hullumajja nõus kolima. Lapsel jääb nii palju energiat üle, kuna peab istuma meiega nelja seina vahel ja ema ei luba põnevaid asju üldse teha. Selleks ajaks, kui mina õhtul olen valmis voodisse kell 19 pugema ja enne hommikut mitte väljuma, Mesilane lisab vunki juurde. Aasta emana olin ma täna väga rahul, kui härra Mesilasega meesteasju tegema läks ehk Motoexotica mootorrattad vajasid ükshaaval üle vaatamist ja katsumist. Ja siin ma olen nüüd, jumala rahul, et saan lihtsalt istuda ega pea kellegi kahejalgse järelt muudkui tuba koristama või seda kahejalgset korrale kutsuma, ning samas ei jõua ära oodata, et millal nad koju tagasi tulevad. Milline kahepalgelisus eksole :D
1 kommentaar:
Mul ka ema pidas selliselt albumeid. Nüüd kodus olemas endal ka :)
Ma ise nii tubli ei ole. Peaks ja võiks samas!
Postita kommentaar