Peipsi talved

Kui me härraga alles tutvunud olime ja noh, kurameerisime, siis härra rääkis mulle oma suurest Peipsi-armastusest. Üks repliik jäi eriti kõrva ja mällu. Et Peipsi järvel on iga aasta ja aastaajad kõik eri nägu. Et iial ei kordu sama kevade :)

Suured sõnad, intrigeerivad lausa. No tahaks näha, mõtlesin ma. Nüüd ma olen mitu-mitu aastat siin koos härraga aastaid ja aastaaegu vaadelnud ja ma pean tõdema, härral oli vägagi õigus.

Eriti tahaks just talvesid võrrelda. Mul ei ole kahjuks kõiki pilte käepärast ja väga ei viitsi hetkel kaevetöid tegema minna. Toetun FBsse laaditud piltidele, mis küll aasta aastalt järjest vähemaks on jäänud (FBsse panemine siis).

2012

Viimaste aastate pilte ma pole FBsse pannud ja pildile pole ise ka väga jäänud enam. Aga erksad mälestused on mul 2013 ja 2014 talvedest. 2013 käisime härraga järvejääl patseerimas ja ühtäkki kuulatasime. Terve järv praksus. Jää oli küll tugev ja kandis kenasti, aga see erinevate helidega praksumine ümberringi, see oli nagu õudusfilmist. Kuna oli ilus karge talv ja kevade lähendes päike tugev, siis jäässe tekkisid pinged ja nii see värk töötab. Ka härra polnud vist sellist asja varem kogenud. Tõeline ulme oli.

2013

2014 talvel käis mul ->e vabariigi aastapäeva hakul Peipsis külas ja muidugi sündis momentaalselt (juba külaskäiku kokku leppides) fotosessiooni plaan. Ja järv tollal oli just selline nagu pildil. Peegel. St kaetud 5-10 cm veekihiga, seega kulgemine järvele ja tagasi oli suhteliselt koomiline vaatepilt. Ja siis, grandioosne garderoobide vahetus ja muudkui pildistamine. Väga äge üritus oli ja pildid said vahvad. Ei erista taevast ega maad. Mul olid jalas härra 6 numbrit suuremad uisud, mitte just kõige fotogeenilisemad :)

2014

2015 pilti peaks veel tuhnima...

2016 kui lõpuks külma tegi, oli jällegi imeilus karge ja oi kui külm järvel olla. Minust küll kalameest ei saa, seda ma võin öelda.

2016

2017 käisime täna härraga jääluuret tegemas. Vaatepilt oli lihtsalt uskumatu. Loodus on imeline ja kuidas inimene seal jääl liigeldud saab, on küll inimese enda mure.