Tere tali!

Pean jälle kirjutama ammuteada fakti!

Hommikul saabus talv taaskord ootamatult! Mitu korda see neetud talv ootamatult saabub, arumaisaa.

Maja juurest töö suunal liikuma hakanud, tunnistas herz, et lumine talv on ikka kuradima ilus. Sõitis vaikselt metsateed pidi, naabermaasturid olid juba tööle sõitnud ja lume kinni sõitnud, niiet madal Põnngi vurises rahulolevalt. Seejäel keeras herz suuremale teele ja parandas end: Talv ei ole ikka nii lahe. Jäine tee, lahti sõidetud üks rada, hea et kedagi vastu ei sõitnud, liikumiskiirus 55 km/h. Herz oli just arvanud, et jääb see hommik teistele jalgu, sest üle 75 ta sõita väga ei tahtnud, 55 km/h aga oli narrus. Kenasti mööda põiganud ja lõpuks ka peateele jõudnud, valdas neiut õud - tee peal liikus tropikari, kellele kõigile saabus talv ootamatult, seetõttu ka liikumiskiiruseks 40 km/h. Ma kordan: 40 km/h!!! Maanteel! Aaaaaaaarghhh!

Podisedes passis herz autoderivis, kuni tuli loo kulminatsioon! Tänane seisak algas meil Tabasalu sildi juures. Ei, mitte mäe all. Teisel pool Tabasalu, Keila-Joa suunal s.t. Mäest sõitsime alla (pidurdasime alla, toim.) 10 km/h. Selleks ajaks olin tööle sõitnud juba 30 minuti ringis, tavaliselt olen siis juba tööl.

Kõne bossile: "Ääämmm, ma jään hiljaks täna, okei?". " Okei."

Operatiivne info saabus isalt, kes teatas, et Pärnu-Tallinn (või Tallinn-Pärnu, kuidas kellelegi) maanteel on autod järjest kraavis. Palju õnne! Talv saabus ootamatult.

one mystery solved

Heh, vahel on hea, kui on kellelegi muret kurta ja leiad, et sama murega on teisigi, ainult selle vahega, et nemad teavad põhjust ... ehk siis, mu auto signapult aeg-ajalt keeldub auto uksi lukustamast ja valve alla panemast... tuleb välja, et see on tingitud külmast. Nagu näha, ootab mu Põnn sama innukalt kevadet-suve, kui minagi.

Ja mõnikord on kaks teineteisele vastukäivat emotsiooni ja mõlemad on korraga head... ehk siis täna hommikul otsus seelikut kanda ja seetõttu riietada end pikemasse talvemantlisse, leidsin et mantel on seljas nagu krdi langevari, mis tähendab:

a) ma olen alla võtnud, wippiiii :)

b) mul on kasutu ilusilus praktiliselt kandmata mantel, mida ei saagi kanda enam, millest tulenevalt ei saa seelikut kanda enne, kui olen ostnud uue :(

jonn

Eile siis juhtus see, mida põikpäiselt oli õnnestunud vältida oi-kui-pikalt ehk siis koristasin maja. Üldiselt ma lubasin endale, et ei tee seda enne, kui härra hakkab ka lugu pidama korrast ja värgist kodus, aga kannatus katkes.

Niisiis, panin arvutis muusika mängima (eranditult eesti lood, härra muud muusikat meil ei kuula) ja hakkasin peale. Aga oh õnnetust, ikka peab nii olema, et mingi lugu saab saatuslikuks ja jääb kummitama. Seekord siis Erich Krieger. Help, help, anybody? Erich Krieger, nagu päriselt?

herz...

Lets101 - Online Free Dating

Fakk, ma olen tige. Kohe tõsiselt tige. Just praegu lugesin Novatoursi vastust meie tugevalt lühenenud reisile - pakutakse "super"lahendust - 183 EEK per face tagasimaksuks või -10% järgmise reisihinnast.

Aitäh mõnitamast, Novatours.

Huvitav, miks ma endiselt maksan rõõmsalt(!?) Viasati arveid, kui ka kõige tuulevaiksema ilma korral lihtsalt pilt ja heli (hakivad) sakivad ning näen vaid sinist ekraani error-teatega?

Teine tore nähtus kodus on internet - Kõu. Õigustab oma nime igati, igakord lehe avanemist oodates õhutan takka - gõu, gõu, gõu...

Avastasin just, et laupäeval oli Mardipäev. Meil küll keegi Marti jooksmas ei käinud. Võib-olla on see tingitud sellest, et kahel eelmisel aastal me teesklesime, et ei ole kodus (peaaegu nagu reklaamis - uks lukku, tuli surnuks), sest meil polnud kommi. Aga võib-olla on see tingitud sellest, et nüüd elame oma majas metsa sees, kuhu ükski laps lihtsalt ei tule. Who knows :P

Kuidas see küll juhtus eile, et trenni asemel jäin koju pesu triikima??? Meeltesegadus.

Ja kuidas võib olla, et mehel on rohkem riideid kui tema naisel??? Ja siis ta seisab, käed puusas - midagi ei ole selga panna...

Ja miks mul alati on jube head blogi postitused peas välja mõeldud mõnda sündmust, inimest, toodet nähes, aga arvuti taha jõudes ei oskagi nagu midagi kirjutada. Damn :)

:)

Mõnikord ajavad inimesed mind nii marru, et vihasta või seaks. Mõnikord aga on inimesed uskumatult soojad, kui sa seda oodatagi ei oska.

Täna poest kiiruga valmistoitu lõunasööki ostes kassadeni jõudnuna leidsin eest vaid suurte ostukärudega mammid, kes loiult oma hunnikut kassalindile laotasid ja sama osavõtmatud kassapidajad. "Siia ma jäängi," ohkasin endamisi ja asetasin üksiku ühepajatoidu lindile. "Oi, Teil on ainult üks asi, minge minu ette," teatas aga naisterahvas minu ees.

Vau, mõnikord on inimesed tõesti ilusad ja head.