Käisin eile juuksuris. Viimasel ajal tuleb sinna järjest tihemini minna. Kui vanasti juuste väljakasvanud osa oli lihtsalt natuke piinlik, siis viimasel ajal ei vaata vastu enam tuttav kartul, vaid hoopis hõbehall. Ja mitte paar karvakest vaid kõik ühtse lapitekina on hall.
Huvitav, miks mu pea hall on? (sarkasm)
Mõtlesin neid mõtteid hommikul, kui lapsed jälle, nagu kõik eelmised koolihommikud
- EI ÄRKA 3x äratuse peale
- ei pane riidesse, vaid lollitavad, pigem ka kaklevad vannitoas
- ei vaata kella
- bussile minek on alati viimasel sekundil, millele eelnevad 7x meeldetuletust
- ei leia kindaid, salle, mütse
- pannakse selga kõige õhem jope, mida nagist leida on
- 30 sekundit enne bussi saabumist "mu bussikaart on kadunud!!!"
- 20 sekundit enne bussi saabumist "telefon jäi koju!"
Selleks ajaks olen ma 60 minutit ühtejutti, alates ärkamise tseremooniast kuni bussi astumiseni vihastanud kord iga viie minuti tagant; teinud rohkelt meeldetuletusi, mida vaja teha on ja 8ndat korda sama meeldetuletust tehes kannatuse kaotanud; hääle kaotanud, tuju nulli saanud.
See ei ole üks kaootiline hommik mu elus. See on iga hommik! Nad ju teavad, et on vaja ärgata ja riidesse panna. Aga lihtsam on ema närvi ajada, et siis ema riidlemise taustal neid tegevusi teha.
Ei aita ka ette planeerimine. Iga päev palun õhtul asjad valmis panna hommikuks sh riided, et hommikul lihtsam oleks. Kas on õpitud? Alati on vastus JAAA! Ja siis hambapesu ajal on riid majas, sest "Mul on x asi homseks tegemata!" Kas ma mitte ei küsinud koolitööde kohta?
Kuidas mu lastel vastutustunne ei arene üldse? Ma ise olen väiksest saati olnud ülimalt kohusetundlik nii koolitööde, kellaaegade kui pandud ülesannete osas. Mu lapsed ei pääse ühestki ülesandest, aga nad ei saa ikka veel aru, et lihtsam on teha asi kohe ära, kui ema palub, mitte teha see ära 10-5 min hilje peale suurt riidu ja ema kurjustamist. Et siis hetk hiljem küsida mult, kas ma interneti aega panen? Ei pane, sest sa ülbitsed. Ja uus riid majas.
Ma natuke liialdan ka Mesilase osas. Tema saab üldjuhul paremini hakkama nii ärkamise, riidesse panemise kui autosse suundumisega. Mutukaga on väga raske. Ta ei ärka, siis ta venib ja siis ta hilineb. Täielik ööinimene, samas kui me Mesilasega oleme hommikuinimesed.
Jah, mu juuksed on totaalselt hallid 41-aastasena.
4 kommentaari:
Ehk on lapsed isasse ;)
Aga kui sa lihtsalt enam ei vigastaks ega torgiks? Laseks meil minna, kodutöö tegemata, kinnastega, õhukese jopega, liialt bussist maha jääda? Äkki nad lõpuks hakkaks siis ise rohkem mõtlema? :D
100% isasse :))
Siis ma pean kuulama nende vingu JA veel ise sõitma autoga 15+15 km, et neid kooli viia.
Ma ei saa lasta ka neil nii väga nö ise toimetada ja tagajärgi avastada (käskkirja saamine koolist, kui puudumised või palju tegemata töid, ms), sest noh, me ei ole meie väikeses kogukonnas anonüümsed inimesed. Ma ei taha selliseid jutte pärast, et issand, ise sellised, aga vaata, mis lapsed tegid, millised välja näevad jne.
Postita kommentaar