Eile oli muinastulede öö. Meie armsad naabrid otsustasid ka tule vee peale parvega teha ja meie perega otsustasime nendega seda õhtut koos veeta.
Oli imeliselt tasane, SOE ja tähistaevane õhtu, mis liikus üle samasuguseks ööks. See oli nii ilus. Üks naabritel külas olnud pere võttis kotist välja ühtäkki didgeridoo ja asus mängima. See ürgne hääl sobis sellesse öösse imeliselt...
... ja meenutas ühte teist ööd täpselt 10 aastat tagasi. Ööd, mil olime Laura ja Janekiga Austraalias Darwinis, kus õhtusel laadal esines kohalik didgeridoo-bänd eMDee ja see oli nii võimas elamus, mis siiani meeles kaigub.
Peipsi didgeridoo oli vaiksem, ürgsem, rahulikumas tempos. Nii nagu elu Peipsi ääres ongi. Kõik oli täpselt nii eriline ja ilus nagu muinasjutus. Kogemata ka keel väärataski õhtul, kui nimetasin hetke muinasjuttude ööks. Aga midagi ka valesti ei öelnud. See on minu Peipsi ;)
eMDee kontsert oli justtäpselt selline nagu selles klipis. Nad miksivad aborigeenide muusikat ja pille trummi ja bassiga ning teevad sellest võimsa elamuse. Ma arvan, et need aborigeeni naised, kes tantsivad, on samad, kes ka siis, kui meie seal käisime :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar