Kui ma 16 aastat Tallinnas elasin, ei olnud mul mingit koriluse kihku. Vastupidi täiesti. Ma üritasin ema ka veenda, et no mida sa rapsid koguaeg - ei pea nii palju koristama, süüa tegema, pesu triikima, hoidistama. Poest saab ka asju ja noh, võta vabalt. Sest jube nõme oli diivanil lösutada, kui ema koguaeg tolmulapiga ringi käis või jalgade alt tolmuimejat läbi pressis. Maailmaasjadest ei saanud ka üldse niimoodi lobiseda, kui ema ühe koha peal paigal ei püsinud.
Nüüd ma olen täpselt samasugune. Ja maal elades oleks nagu imelik, kui koriluse režiim sisse ei lülituks. Kõike on ümberringi nii palju ja kõik need head vitamiinid ja saadused tuleb ju ometi purki panna. Milleks poest osta, kui saab ise teha ja siis on täpselt ka teada, mis seal sees on. Ikka perenaise parimad soovid, head mõtted ja armastus.
No ma olen juunist saati KÕIKE varunud ja hoidistanud ja purki pannud; kuivatanud, sügavkülmutanud jne. Võiks arvata, et nüüdseks on tehtud, aga ei!!!!! Ma ei tea, kuhu need kõik keldris mahtuma peaks, aga noh, olengi täna pool päeva keldrit koristanud, ümber tõstnud, sättinud ja mahutanud. Tundub, et mahub veel hulgi sisse (täiesti arusaamatu! või olen lihtsalt nii hea mahutaja).
Hetkel on pliidil õunamahl potis. Juba päris mitmes ring. Ja ma naiivselt siin villides mõtlesin, et õunamahl ja siis kõrvits ka veel, vot siis on punkt. Et siis võib hakata neid keldrisaaduseid muudkui juba nosima ka, sügis käes ja värki.
Jumal (või kesiganes) vaatas mind ja naeris. Naiivsuse eest karistuseks saatis ta mulle ukse taha proud-to-be-a-problem nokatsimehe. JA kilodeviisi pirne, sest muidu ma ei saakski temast siin ukse taga lahti.
Pagan küll. Mul on pirnimoosid juba ammuilma keldririiulil pudrumägesid ootamas, nüüd siis uus laar? Veel eelmisel nädalal kihutasin ka härra vastu ööd köögitoimkonda, kui ämm saatis möödaminnes meile kotitäie ebaküdooniaid. Ma puhastasin neid seemneid (loe: hullunult koristasin ka kogu köögimajandust ja elutuba ja vooditki, sest neid kiuslikke seemneid lendas igale poole) ja mõtlesin, et ma palju parema meelega võtaks ämmalt selle purgitäie c-vitamiini, kui et ise seda tööd teeks. Aga noh, ega ämmgi jaksa, seepärast ta eest ära saatiski eksole.
Niiet to-do-list JÄLLE pikenes.
Õunamahl (poolel teel alles. 150 liitrit ikka annab läbi kuumutada)
Õunasiider (et kui enam kuumutada äkki ei viitsi)
Kõrvitsad
Pirnid
(ma ei hakka parem rääkimagi pesemata pesu hunnikutest, triikimist ootavatest hunnikutest, koristamistest jne. Maja aknaid ei ole ma saanud mahti mingi 2 aastat pesta vist?)
JA ma olen "kodune ema". Kuidas inimesed neid asju TÖÖ KÕRVALT peaksid tegema? Ma mõtlen selle klassikalise 9-17 kontoritöö kõrvalt?
Ah, ma tahtsin ühest oma kiiksust ka rääkida, seoses hoidistamistega. Ma ei tea, kuidas teistel, aga minul on selline monkilik häire, et kui ma panen purki hapukurke või moose või ükskõik mida, mul PEAVAD purgid olema ühesugused. Mitte et mul terve moosiriiul oleks ühesuguseid a la Salvesti purke täis, aga konkreetne moositegu või hapukurgitegu peab saama ühesugustesse purkidesse, millele ma panen ofkoors ka ühesugused kaaned peale. Nii ma tean nt, et eelmise aasta kurgid, mis veel järgi jäänud, on kuldsete kaantega, tänavused kurgid on hõbedaste kaantega.
Ja kui nüüd oli tulekul õunamahlategu, siis mul oli täielik nõue, et pudelid peavad ühesugused olema. Härra ei saa sellest aru! Tema vedas koju mulle mingeid erisuguseid pudeleid, et pudel on pudel. Ma pigem lasen mahla siis käärima, aga vot ei pane sellisesse segasummasuvilasse neid. Sest ma ju tean, mis elu meil on - taresse tulevad külalised, hea keldrist haarata ükskõik mida ja peolaud katta (ok, pudelitega ei pane küll lauale, aga ikkagi). Koju tulevad külalised, härra jälle sukeldub keldrisse. Läheme külla, avaneb keldriluuk, et sealt midagi head (zakuskaks tihtilugu) kaasa võtta. Jaaniiedasi. Ja mitte vähem oluline ei ole ka see, et meie kelder on tilluke, mis tähendab osavat paigutamist ja mahutamist. Erisuguste mahlapudelite hunnikut ei paiguta mitte kuidagi osavalt! Seega villin hetkel oma mahla nunnudesse Absoluti pudelitesse, mida on hea kastidega üksteise peale tõsta keldri seina ääres.
 |
| 120 Absoluti pudelit rivis |
 |
| No millest ma räägin eksole? Ämma villitud erinevad mahlad, mida ta härraga saadab kaasa salaja muudkui. Mitte kuidagi ei sobitu ega mahutu. Erinevalt taustal paistvatest õunamahladest, mis ka Absoluti pudelites. Tahtsin algul teha hästi musta huumorit, et niipea kui minul hoidistamise hooaeg lõppeb, algab härral tihe hooaeg viina tarbida, et oleks kuhu jälle mahla villida :) Aga noh, piisab ka sellest, et härra tunneb mõnda baariomanikku, kes talle pudeleid kõrvale paneb. |
Ma ikka vaatan ja imestan vahel, kuidas see meeste mõttemaailm küll käib. Minu arust on üsna elementaarne, et purgid ja pudelid peavad ühesugused olema. Ise ta need riiulid muide pooleliitriste purkide järgi ehitas, kuidas ma sinna peaks erinevate suurustega asju üldse paigutama (rullin silma :D)
 |
| Siin on hästi näha, et eelmise hooaja rabarberimoosidel on imelikud purgid, mis üldse riiulisse ei mahu. Kohe on näha, kuidas on ruumi raiskamine. |
8 kommentaari:
Mul on purkide suhtes sama kiiks. Üks sort moosi, üks tüüp purki. Aga viinapudelisse mahla valama minu käsi ei tõuse - mitte et põhimõtteliste karsklaste perekonnas ja tutvusringkonnas kusagilt viinapudeleid tekikski.
Mulle meeldivad Su purgisildid. :)
Kas te tarvitate muidu kõik tilgatumaks ära ka? :)
ma kirjutaks moosipurgile ka korjamise/villimise aasta peale. kui moosi jaab nt kaks kolm aastat seisma, siis vb enam ei maleta milliste kaantega neid kaanetati.
Viinapudelid on parimad mahlavillimiseks. Ei ole pesta vaja, nii desinfitseeritud, et üksi bakter korgi alla ei tiku :)) Kui veel tublisti sisse tegin, siis mahlateoks sai alati otsitud värskeid pudeleid. Paras pähkel, kui tutvuskonnas ei kulu viina ja baariomanikke ka ei olnud. meenub aasta kui ühe mittetuttava (naabrimehe töökaaslane) viinalembi käest ostsin (sic!) neid pudeleid. Tingimuseks oli, et korralikud, terve korgiga jne.. üsna väikese, n ö väga mõistliku raha eest, kuid mõlemad osapooled jäid tehinguga rahule. Olid ajad :))
Mul ei ole tekkinud sisemist vastuolu viinapudelite kasutamise osas. Hea ja desinfitseeritud mahuti nagu ka juba siin mainitud kommentaarides.
Praegu olen teinud nii, et igal aastal purkide sildid veidi muutunud, seega tean aastaid täpselt. Ilmselt järgmise aasta uus käekiri siis võiks olla aastanumbri lisamine.
Päris tilgatumaks kõik otsa pole saanud veel, aga üsnagi siiski. Kuna hoidiseid olen ka Mesi tare tegemistest kasutanud, siis hea haarata, kui kiirelt vaja mõnda pop-up letti kaunistada, purukoogi vahele täidist. külaliste hommikupudrule moosi jne. Seega olengi vaikselt varumist suurendanud, sest ka tarbimine on suurenenud. Päris hull oleks, kui peaks poemoosi ostma hakkama :)
Ma ei saa aru, kuidas tööl käivad inimesed üldse midagi muud teha jõuavad. Käin nö. 9-17 kontoritööl, lapsi pole. Ja kui jõuan õhtul peale tööd poest läbi hüpata, midagi lihtsat söögiks valmistada (a la makaron suitsuvorstiga), masinatäie pesu ära pesta, ahju kütta ja heal juhul veel järgmiseks korraks puud ära tuua, siis on mul olnud VÄGA TEGUS õhtu ja rohkemaks küll energiat pole.
Jah, purgid peavad olema ühes teos ühesugused ja kaaned samavärvilised. Ja MITTE IIALGI ei tohi purgil/pudelil olla peal poesilti. No et purgi sees on maasikamoos ja küljel narmendab Talukurk, Salvest. Iik! Ja mul on moosi nime juures aastaarv. Kui laisk olen, käib aastaarv ka😊
MuruEmand, puhas kuld! Poesilt on kõige õudsam asi, mida ka mina hullunult igalt purgilt maha küürin. Mõnedel firmadel on mingi imeliim, mis üldse maha ei tule. Ma mõnikord teen pattu ka, ma lihtsalt sorteerin selle purgi siis jäätmetesse, sest no kasutuskõlbmatu minu jaoks.
Postita kommentaar