Ma juba pikemat aega tahaks kirjutada vahvatest inimestest, kes proua Nataša tassipuu jaoks on meile tasse toonud. Ükskord saabus DPD kuller ukse taha ja kuna ma ootasin üht pakki, imestasin endamisi, et vauuuu! Nii kiiresti tuli. Tegelikult oli hoopiski peale märgitud kingitus proua Natašale. Aitäh sulle, armas saatja.
Ma tunnistan ausalt, et kuna peale oli märgitud kingitus, siis ma ise pakki ei avanudki ja viisime proaule ära. Ma loodan, et sees ikka olid kruusid-tassid :)
Teist korda sain vahva üllatuse, kui meie tare broneeringuid hallates saabus meile külla blogilugeja, kes vahvasti mulle kommentaaridesse aegajalt endast märku annab. Ta käis meil ka kaks aastat tagasi külas ja siis tegi üllatuse Mesilasele. Seekord tõi proua Natašale siis veel kastikese kingitusi. Aitäh sulle veelkord, katariin (kui ma nüüd nimega ei eksinud?) ja loodetavasti saame kahe aasta pärast taas millegi uuega meie tares juures üllatada!
Igakord, kui ma olen tahtnud siia blogima tulla, on mu kaks põnni nagu naksti unest virgunud ja teadagi. Ma üldse imestan, et ma siin veel funkstioneerin ja midagigi tehtud saan. Praegugi tipin siin Mutukas õlal ja Mesilaselt ostsin telefoniga 30 minutit pirisemise vaba aega.
Tegelikult on mul üks üleskutse ka. Teadagi eks, juba varsti-varsti, 16.septembril toimub taas Sibulatee puhvetite päev. Ma juba aegamisi varun headparemat, keedan siin hoidiseid ja kirjutan häid mõtteid menüü osas üles. Aga suur mure on meil abilistega. Eelmisel aastal tuli meile appi Keili the blogilugeja, suured-suured tänud sulle, ma ei väsi sind kiitmast!
Selgi aastal ootame vabatahtlikke meile appi. Päev saab olema äärmiselt tegus, aga väga rõõmus ja hingepaitav. Ma olin päeva lõpuks nii väsinud, aga nii õnnelik ja nii energiat täis (kuidas see võimalik on üldse?), see power, mis sisse tuli nendest toredatest külastajatest ja sellest päevast üldse ja ... Ei oska seda sõnadesse panna.
Igatahes, kui sa äkki arvad, et tahaksid nautida üht vahvat päeva Peipsi ääres, vaadata, kuidas pop-up kohviku värk käib ja natuke kaasa aidata, siis kirjuta mulle info@mesitare.ee Elu on näidanud, et vaja oleks u 10-liikmelist meeskonda, sest ülesandeid muudkui jagub. Lisaks inimestele toidu jagamisele on vaja nõusid pesta, samovari täita, suitsuahjuga tegeleda, lastenurka kulub silmapaare ära jne. Kütusekulu kompenseerime. Ja kui väga kiire pole päeva lõppedes, teeme sauna ja aftekat ka, et muljetada ja tagasisidestada.
3 kommentaari:
Olen viimasel ajal laisk kommenteerija, aga lugemas käin ikka ;)
Mesi tares oli järjekordselt üliäge ning ma olen siiamaani heas mõttes šokis, kui palju kahe aastaga muutunud on. Meie seltskond nautis täiega - retroratastega külatänavatel kihutamine, grill ja põdrakanepitee ning eriti mõnus saun oli kokku suutepärane kombo!
Kohe kindlasti ei jää see meie pere viimaseks külaskäiguks Varnjasse, sest teie küla on lihtsalt niii tore!
Ja me vaatasime koduteel tassipuu ka üle - see oli kenasti värviline ja tasse täis, õnneks tundus et ka minu omade jaoks jätkub seal ruumi :)
Ja oi kuidas tahaks kohvikutepäevale ka tulla! Kui ainult ajagraafik lubaks..
Mina, mina, mina! Ma kirjutan sulle :)!
Keili
Jaa Keili! Sind ka väga ootame ;)
Postita kommentaar