Oh poisid-plikad ...
Vahel juhtub ikka uskumatuid asju ka. See, et mul õnnestus oma sünnipäeval Tšehhimaa avarustes osa oma garderoobi hostelisse unustada, ei olnud mul küll viisaastaku plaanides kirjas. Noh, asendamaks kaotatud jakki, tuleks panustada šoppingusse, see vaev mööda poode traalida ja kas üldse leidubki meelepäraseid ja samaväärseid eksemplare ja üleüldse lisakulutused jne. Paras porno, olgem ausad.
Seega hoopis kraapisin oma mälusopist kaunimad ingliskeelsed viisakusväljendid kokku ja ladusin nad emaili. Too saatuslik hostel oli mu kodinad kõik kokku korjanud ja ootaski minu pühalikku ilmutust. Mõnikord on ikka nii vähe vaja, et suurest rõõmust õllet lahti korkida. Kui ma muidugi praegu õllet üldse libistada saaks...
igatahes, minu tavaar on minu poole juba teel. Ma loodan, et nad lennukiga ei saada asju, kes teab, millal see ime juhtub ja taevas jälle avaneb (no hiljemalt jaanipäevaks olgu olla, muidu ma panen selle vulkaani laulu sisse ja sealt ta juba välja ei saa).
Kui juba siin aktiivselt sai asju ette võtma hakatud, siis hoian seda liini. Surun siin ennast kõikvõimalikkele analüüside andmistele ja testidele. Ja kui juba, siis juba. Võtaks ette ka alternatiivid. Vaataks, mis need Nastjad ja Intsud ja teised nõiad räägivad. Võibolla peaks mingit maso värki ka proovima, laseks omale nõelu küüne alla toppida näiteks.
Eile käisin massaazis. Vähemalt ma mõtlesin, et ma läksin massaazi. Sain hoopis jututunni ning sain teada, et ma lähen magama valesti; riietun valesti ja mõtlen valesti. Õigeid vastuseid mul vist anda ei olnudki. Pole ime, ma polnud õppinud ju ka, täiesti ootamatult tabas mind see jututund. Koduse ülesande sain ka - pean pöidlaid küünlaleeki toppima. See vist klassifitseerub selle maso alla? Põnev on see, et täna on mul parem olla. Maso ikka töötab, ma vaatan.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar