pühapäev, 3. august 2014

Projekt "Maja" - kolmeteistkümnes peatükk (vannitoa ja köögi ettevalmistamine)

Samal ajal, kui kopp mu hoovi ja rasket tööd hävitas, käis ka vannitoaks ja köögilaienduseks mõeldud ruumide ettevalmistamine. Olin eelnevalt kogu tavaari kokku pakkinud ja mööda maja jälle "kuhugi" ära paigutanud. See viimane ei ole üldse lihtne tegevus, sest nagu ma ka varasemalt korduvalt maininud olen, siis hetkel meil panipaikasid ega kappe sugugi ei ole ja need vähesed olemasolevad tuligi nii ära kaotada, sest need ruumid tuli tühjaks lammutada.

Töösse läksid suveköök, millest saab köögilaiendus, ning suvetuba, millest saab vannituba. Et nad on ühel joonel, seega tuli korraga ette võtta nii veetorude kui ka põrandavahetuse jne mõistes. Kolmas pisikene osa on endine esik (maja peasissekäik), millest saab minu sahver. Püüan panna pilte nn teemade ehk ruumide kaupa.

Kõigepealt varasemalt majaprojeti raames näidatud suveköök (enne ja praegu):

Millalgi talvel hakkasime köögist
asju ära kolima suvekööki.
Esimesena külmkapp.


Siis vahetasime külmkapi suurema vastu
ja niigi vähene valgus sealt ruumist kadus peaagu tervikuna.
Siis installeerisime ka kätepesusüsteemi sinna,
et köögiosas ruumi ja avarust juurde saada.

Muidugi tekkis tavaari muudkui juurde
ja paras killavoor oli.
Kui köök suveköögi arvelt laiendatud ühel ilusal päeval,
ei taha ma mingeid riiuleid ja tavaarihunnikuid kuskil enam näha.
Selleks olen ma kõik need siin elatud 8 kuud jahunud sahvrist!





Niisiis. Kogu see kraam tuli mul ettevalmistööde jaoks ära kolida. Külmkapp ajutiselt sooja kööki tagasi. Muu kraam kastidega köögi-elutoa põrandale. Kompsude otsas elamine - oi, kuidas see mulle ei meeldi. Aga see on kõik ilusama elu nimel ja loodetavasti see segadus (ja sellest tingitud minu hale olemine) motiveerivad kiiremini tegutsema :)

Praegune seis:
See pildil olev uks viib suvetuppa.
See on juba eest kangutatud ja see vahesein läheb ka eemaldamisele.

Suveköögi seinad on palgini puhastatud.

See, kus praegu ruumipuudusel seisab pliit,
oli enne kätepesusüsteemi asukoht.
Uksest paistab suvetuba/vannituba ja endine esik/tulevane sahver.
Neid eraldatud sein on praegu pildilt juba kadunud.

Järgmiseks suvetuba/vannituba:
Nii oli suvetuba maja ostes.

Selline tobe nurgaga tuba,
seda esimest osa, nn koridori, ei saa mitte kuidagi ratsionaalselt kasutada.
Suur suveköögist tulev uks võtab lihtsalt kogu ruumi ära.

Algul kuhjasime sinna kõikvõimalikku mööblit,
mis mujal tubades jalus oli.
Praegu ei leidnud üles,
kus mul vahepealsed pildid on.
Siin on näha juba pakkimise protsess.
Me olime sinna üles pannud ühe suure kapi,
kus asju hoida
(mida meil on miljon).
Nüüd tuli need asjad kuhugi mahutada taas.
Suvetoa voodist sai õues lebotamise voodi.


Suvetuba teise nurga alt.
Näha on seda totakat pööret/koridori,
kust läheb uks suvekööki.

Et härra ise oli hõivatud kopamehe assisteerimisega,
võtsime omale appi naabermaja poisid.
Tegemist on lapstööjõuga :)
Pubekatel vaba suvi ja niikuinii igav,
väikese tasu eest said nad terved toad sodist puhastada.


Nii ta tuleb - palkseinad!
Ilmselgelt tuleb mul palkseintega vannituba ;)
Vaade suveköögist.
Selle pöördega koridori/seina taga on esik.




See nurgake on esik.
Sissepääs esikusse tänavalt ja suundub elutuppa.
Edaspidi hakkab majjapääs olema maja tagant hoovist
ja igasugused miljon ust kaotame ära.


Vahepeal pilguheit suvetoast suvekööki.


Andsime käsu esikusein ka maha võtta,
sest põrand on neil ruumidel kõigil üks ja tuleb niikuinii ära vahetada.
Aken esikusse juba tehtud.
(kiired poisid)

Esiku peatükk:
Ma avastasin,
et esikut ma praktiliselt pildistanud polnudki.
See on siis maja peauks tänavalt.
Meite turvalukk kenasti fookuses :)

Siit seinast ma olen juba kapi ära kolinud.
Jällegi,
asju pole kuskile panna.
Esik ise on väga kitsas asjade rohkuse tõttu
ning pime, mis mul selle maja juures üldse ei meeldi.
Aknaid on vähe ka nad on väiksed,
kõik toad on pimedad.
Siinkohal oleme pidanud härraga natuke ragistama oma jäärasarvi,
et mina tahan aknaid suuremaks
ja tema ei taha maja fassaadi muuta.
Ma siiski jätkuvalt korrutan talle,
et mina ei suuda pimedas maja elada
ja "paneme tuled" ei päästa!
Miks ma pean suvel istuma toas ja tuled põlema päise päeva ajal???

Siin on näha nüüd suveköögist,
kuidas suvetoa ja esiku vahelised seinad on maha võetud.
Niimoodi tundub,
et oh, teeks nii suure vannitoa?
Aga ei, mul on mu nunnut sahvrit hädasti vaja!

Suvetuba + esik

Endine esik.
Hall uks viib elutuppa.
Mõlemad uksed me kaotame, sest sahvrisse teeme ukse suveköögist -
sealt kus enne oli uks suvetuppa.



Mahavõetud seinte jäljed põrandal märgivad sahvri asukohta.
Uks tuleb ka siit vaadates.

Ootan põnevusega, et mu mehed (isa ja vennad) saabuksid nädala pärast meile. Läheb lahti suur vannitoa ehitus!

Projekt "Maja" - kaheteistkümnes peatükk (kaev)

Kaevu projekt ehk "vesi majja" algas meil tegelikult juba mais. Vaevu-vaevu olin ma oma songermaa, mida muidu inimesed kutsuvad hooviks, imeilusaks saanud, kui härra koos küllatulnud sõbraga labida mättasse lõid.

Siit sa kõik alguse.
Muru on hakanud tärkama ja tõotab mulle ilusat aeda.

Saabusid tellitud kaevurakked.
Juba võtab mul kulmu kortsu,
sest rikub minu imeilusat vaadet :)

Järgmine hetk läks labidas just sinna kohta sisse.

Nonii.
Härra kaevab auku.
Kaevu rakked - viis tükki -
kaevas ta koos oma sõbra ja kahe minu kolleegi abiga
(erinevatel ajahetkedele)
ise käsitsi sisse.

Esimene kaevurake läheb sisse.

Esimesed kaks raket sees,
edasi tuli kaevamist jätkata ise rakke sees olles.
Päris lõbus tegevus,
kui juba olla viienda rakke sees,
on kitsas ja väga sügaval olemine.

Töö käib.
Vahepeal täitsa üksi.

Hakkas vett sisse kogunema...

... seega tuleb seda pidevalt välja pumbata
(ise samal ajal ka kaevates).

Sügavused läksid suureks
ja rakete sisse panemiseks tuli kombineerida süsteem.
KÕIK ümberkaudsed naabrid tulid appi.

Koormarihmadega rakete sisse panemine.

Et rakked allapoole vajuksid,
tuli meestel tihti teha "tantsu" -
kambakesi äärtele ja kukuti talluma või hüppama.

Töö käib.

Pikka aega nägi mu hoov välja selline.
Nagu oleks mainstream Eiffeli torn mul hoovis.

Muidu oli hoov jätkuvalt ilus
ja muru muudkui kasvas.
Ise ka nautisime ja kõik külalised kiitsid,
et esimese aasta muru kohta imeliselt tihe ja kohev.
Ei mingit üle lappimist.
Paljud sõbrad-kolleegid on rääkinud,
kuidas muru 3-4 aastat üle lapivad, sest ikka ei ole veel hea.
Meil oli suurepärane sort ja veel paremad külijad (khm, mina ise...)

Viimane rake läks peale.
Veidi see aja ja raskusega vajus allapoole,
aga mitte maapinnaga tasa.
Jääbki ots välja,
selle peale kaevu kaas
ning ehitame sinna ühe asja peale.
Kui lõpuks valmis, siis näitan.

Niisiis,
minu imeline aed.


Kuigi juba sai hoov raketest tühjaks,
saabusid nädala algul uued -
settepaakideks ehk kanalisatsiooni jaoks.
Õudus  (mida ma veel täpselt ette näha ei osanud) oli algamas.

Viimased pilgud minu armsale hoovile.
Kogu hool ja vaev eksole,
mis ma kevadel rassisin,
et seda saada.



Ja kopp on kohal reede hommikul,
esimene käputäis on haugatud.


Me mõlemad teadsime ja otsustasime ise koos,
et kui muru külime ja aia korda teeme
(sest ma lihtsalt ei suutnud selle põllumaaga terve suvi elada),
siis vee- ja kanalisatsioonitorude panemisel tuleb kahjusid kanda
ja tehtud tööd üle teha...

Ikkagi oli valus vaadata...









Paagid on sees.
Tuleb kanalisatsioonitorude jaoks majani kraav kaevata
ning kaevust veetoru jaoks ka.

Kraav kanalisatsioonitorude jaoks.


Kraav veetorude jaoks kaevuni.




Üle poole hoovi on üles songitud
ja mullahunnikuid täis.
Siis algas kõige hullem osa -
kopp hakkas kraave kinni ajama
ning mullahunnikuid "tasandama".
Selle käigus sõitis ta tervesse hoovi metsikud rööpad sisse
ja rikkus kogu ilusa muru ära.
Ülejäänud on suured mullahunnikud,
mida ta ära siluda ei suutnud.
Selles osas oli ta täiesti käpard.
Kahest otsast tuli kraavid ka lahti jätta,
sest härra peab torud raketega ära ka ühendama.
See nõuab veel omakorda teadust.

Siit pildilt on üks päev vahele jäänud.
Ma seda kõige hullemat olukorda lihtsalt ei suutnud pildistada,
nutumaik on mann koguaeg.
Siin me oleme silunud, rehitsenud, mulda tassinud.


Näha on taustal tohutud rööpad,
mida oleme mulda täis vedanud.
Kui härra on ühendused ära teinud
ja saame augud kinni ajada
ning viimased mullahunnikud ka ära siluda,
siis saame hakata muru üle külvama.
Seni ma käin ja nukrutsen.

Kurat küll noh!
Asja ainus positiivne noot on see, et mul on lootus majja peagi vesi saada! Milline elukvaliteedi muutus!