Olen sel nädalal iga õhtu töö juures istunud peale tunde, kui kõik teised ammu läinud, korrus pime ja koristaja ei julge siseneda, et hvakk üks ikka veel hängib siin. Nagu ei ole kodu, kuhu minna. Tõsiselt hea on saada siis ühtäkki kõnet, et kle kas sa oled kodus, ma olen siinsamas ja tuleks külla. Sõbrad tuletavad meelde, et isiklik elu on mul ka olemas :)
Väga vip on ka tulla tripilt tagasi ja olla sõprade üritustel oodatuim külaline. Et noh tahaks muljeid kuulda :) Tunne on nagu muuvistaaril.
Tänase päeva saldo jäi aga negatiivseks. Üks sõna ühelt inimeselt muudab kõik ja nõme, et ma talle nii palju krediiti annan, et lasen enda tuju mõjutada. Selle peale saabusin koju ja tegin 1:0 pudelile vahuveinile. Tegemist oli raske valikuga, külmkapis oli vahuvein, gin ja kõrvitsakompott...