nõudehullusest

Minu punase-valge mummu/täpi -nõude armastus on siit blogist ka korduvalt läbi käinud. Armastasin vanaemal külas käies tema serviisist teed juua kui anti ja kui 9 aasta eest vanaema viimsele teele saatsime, tuli asuda tema korterit koristama. Mina, emps ja tädi kolmekesi. Emps ja tädi jagasid omavahel asju, mis neil südamelähedased lapsest saati, mina küsisin endale need esemed, mis sulle nostalgilised ja olulised tundusid siis. Vanaema täpiserviisi jagasime minule ja kuigi pikki aastaid ei olnud mul veel nendega väga midagi teha, siis kapinurgas ootasid nad kannatlikult oma aega.

See aeg tuli siin Peipsi ääres, kui sain nad uhkelt valge heegellinaga kaetud lauale katta, et samovarist teed juua. Ja nii see läks! Kui hakkas üha enam inimesi tahtma minuga koos teed juua, oli vaja täppe järjest juurde. Nii ma kodustasingi kõiki neid üksikuid ja paarikaupa leitud ning pakutud tasse koos alustaldrikutega. Ämm tühjendas oma kodus kappe ja pakkus oma täpitaldrikuid ka mulle. Ma ei saanud keelduda, kuigi algselt taldrikutest ma ei hoolinud. Rumal, rumal mina!

Ma ei tea mis moodi minu aju küll töötab. Ma olen väga jäärapäine ka, tahan asju teha ainult omamoodi ja nii nagu ma millegipärast otsustanud olen. Nüüd käis mul peas mingi järjekordne klõps ära, mingid tšakrad jälle avanesid ning nüüd on kõik täpid mulle väga väga kallid. Nüüd, kui pool Eestit täpinõusid kogub.

Eks see klõps tuli ära Samovarimajaga seoses. Seal on (veel) ruumi täpinõusid hoida ja presenteerida. Sest mõttes on ikkagi lisaks teejoomisele ka kooke ja pirukaid hakata ühel hetkel pakkuma ja siis on tore seda teha ikkagi ilusatest täpinõudest. 

Foto: Viktoria Arro

Veelgi enam on mind takka innustanud üks grupp FBs- nostalgilised köögi- ja söögiriistad. Ja kui keegi seal postitas pildi oma täpikollektsioonist, kukkus mul suu lahti. Ma ei teadnudki, et on ka nunnud täpilised koorekannud olemas ning oh, supikausid! Ja nüüd on mul neid hädasti vaja eksole. Leidsin siis ka netist kuskilt koorekannu ja ootan nüüd kannatamatult, et pakike koju minu juurde jõuaks.

Pilt internetist

• Tasse alustaldrikutega on mulle kogunenud tänaseks täitsa piisavalt. Vist! No oma sadakond komplekti ja natuke pealegi. Teekannusid kogun ka. Neid hästi suuri on mitu tükki ja väikseid teekanne rohkem veel, sest nagu tassegi, on neid nii palju erinevaid. Küll on kuju natuke erinev, küll täpisuurus ja asetud, küll kaaneke peal teistsugune. Niiet kogumist jagub.

Foto: Viktoria Arro

Taldrikutega on lugu kõige keerulisem. Nii, kui ma kuskil märkan täpipostitust mõnes grupis, on see muidugi olnud mingi 1h vähemalt üleval juba ja terve FB on sellele tormi jooksnud. Reeglina pole mul üldse mingit lööki! Aga mul on blogi ja seega saan ma siia kirjutada, et kui keegi kuskil näeb või ise müüb, siis võite mulle alati pakkuda! Hea meelega pakun nunnudele Riia täppidele uut kodu!

Praegu olen mõelnud, et oma haaret liiga laiaks ei ajaks, sest ägedaid puna-valge täpiserviise tegid ka Kahla ja Langebraun, aga mu rahakott vist neid ei võimaldaks üldse ja siis läheb päris käest ära. Seega lihtne Riia portselan oma mummudega sobib mulle kenasti. 

• Samovaridest ma parem ei räägigi, neid ma ka armastan ja Samovarimaja muudkui täiendan! 112 samovari ja samovarilaadset eset praegu vaatamiseks väljas!

• Iga kord, kui mul Tartusse asja ja vaja poes käia (toidu-ja ehituspoed on suurimad raharöövlid, ma ütlen) ei saa ma ilma mõnda teise ringi poodi sisse astumata. Ja kui ma leian mõne heegelliniku või -kardina, siis koju pean ma ta ostma! See on nagu hälve kohe :) Mel Gibsonil on üks film, kus tema kehastatav peategelane pidi alati ära ostma "Catcher in the Rye" raamatu, kui ta seda kuskil nägi. Mul on samamoodi heegeldustega. Eriti, kui hind on mõistlik, sest ma olen osta.ee ka hindu vaadanud ja tean, mis hinda osatakse küsida. Ja siis üks kord kirjutas mulle blogilugeja (tsau, Anni!) ja arglikult pakkus, et kas ma äkki olen huvitatud heegeldustest, sest ta koristas kappe ja ei oska leidudega midagi peale hakata. Ma olin teisel pool ekraani kahe käega rinnust haaramas, sest ihsand! No muidugi! aitäh sulle veelkord, juba on ühtteist kasutusele võetud ka ja ülejäänud ootejärjekorras, et me oma ehitustega edasi liiguksime ja et ma saaks jälle midagi sisustama hakata. Samovarimaja valmides tegin ma kodu kõikidest varudest tühjaks, sest neid sinna majja ikka kulus. Isegi härra märkas, et kodu jäi täitsa "paljaks".

Pilt internetist,
sest mul hetkel pole head kohta koduseid varusid pildistada

• Pikka aega on tasahiljukesi olnud hobiks ka hohloma nõusid tallele panna. Mitte liiga agaralt küll, aga vähehaaval, kui midagi on kõnetanud. Esialgu kogunes neid Mesi taresse ja kui nüüd Samovarimaja ka valmis sai, hakkasin vaatama, et sobib sinna neid juurdegi otsida. Hohloma nõus on siis need armsad vene käsitööna maalitud puidust nõud. Lusikaid liigub kõige rohkem, aga ka kausikesi, topsikesi, viinapitse ja muud. Erilised lemmikud mul on suured kausid, millega serveerin külalistele tavaliselt keedusuhkrut ja barankasid. Aegajalt nopin mõne üksiku hohloma nõu siit või sealt sekkarist, aga ülemäära palju neid niimoodi pole leidnud. Rohkem internetis müügil. 

Ma loodan, et mulle uusi nakkuseid külge ei tule rohkem, sest muidu ma pean veel ühe hobi-maja ostma. See oleks juba hirmus.