ikkagi bridezilla

Naabriproua Eesti Naine uuris üks päev mu käest, kuidas toimetustega läheb. Et kas kõik hästi või olen bridezilla. Seejärel mõned hetked hiljem küsis teine sõbrants, et nüüd, kus mul pea kõik ettevalmistused (v.a kaunistuste ülespanek) tehtud, kas ma teeksin seda uuesti valida saades ikka ise või kasutaksin pulmakorraldaja abi.

Kui ma peaksin sama tee uuesti saama valida samadel tingimustel, siis ma teeksin ikka ise kõik. Sest mul oli ettevalmistusteks aega 6 kuud, kodune elu (niivõrd-kuivõrd) ja kindel visioon meie päevast juba enne küsimustki olemas. Mõne detaili mõtleksin enne paremini läbi, kui KOHE tegema hakkaksin, aga no ma olen jäär. Mu meelest see vabandab vägagi välja mu tulise sarvist haaramise ja kohe töösse kippumise. Aga üldiselt olen ma ikkagi väga rahul kõige sellega, mis tehtud on. Tervikpilt saab kokku muidugi alles kuu aja pärast. Panused on kõrged, et see pilt, mis mu peas on, saab päriselus samaäge või veel paremgi.

Kui ma oleks kasutanud pulmakorraldajat, siis ma arvan, et ma oleks ikkagi bridezilla. Täna ma nii ei tunne, et ma oleksin (olnud). Mul on vajalik omada kontrolli, et KÕIK on nii nagu mulle meeldib, kõik on korraldaud, kokku lepitud ja kokkulepped peavad. Ilmselt ma ahistaks pulmakorraldajat pidevalt, et kas sa seda tegid ja kas tollele helistasid. No umbes nagu ma härrat ahistn. Ma olen talle jätnud pulmadega seoses umbes 5 ülesannet ja noh, võite arvata, mitu korda ma neid olen meelde pidanud talle tuletama, mitu korda pinda käinud, et palun tee KOHE ära, siis on tehtud ja korras ja MA ei pea meeles hoidma, et seda on vaja teha. Samuti võib panustada, mitu asja neist 5st ma ikkagi lõpuks ise ära tegin, sest et punkt2.

Ja ma saan täna täiesti aru, miks mõned mu lahutatud tuttavad/sõbrannad ütlevad, et nad ei näe vajadust uuesti abielluda. Et noh, been there, done that. Sest see asjaajamine!!!

Mulle meeldib küll üritusi ja asju korraldada. Sebida ja detailidega tegeleda. Just detailid on minu tugevus. Härra on mitumitu korda ohanud mind jälle millegi kallal nokitsemas nähes, et on mul ikka viitsimist mingite pudinatega tegeleda. Jah muidugi on need sellised asjad, milleta saaks ka hästi hakkama, aga mulle kui pruudile on oluline pisike muinasjutt ikkagi luua. Neid asju, milleta hakkama saaks, on ju palju ja üldsegi võiks minna kahekesi linnavalitsuse kabinetti allkirju andma, seljas vana (kooli)ülikond ja mõni kapis leiduv valge suvekleit. Aga need ei anna ju emotsiooni kogu üritusele?

Üle kõige aga on minu jaoks oluline, et kokkulepped peavad. Kui ma olen kellegagi midagi kokku leppinud, jah-sõna saanud, siis minu jaoks tähendab see, et asi on lukus ja ma ei pea sellepärast rohkem muretsema. Et kõik toimib. Aga siis on kuskil mingil seitmes meel, bridezilla eksole.

Nt DJ. Tuttav inimene, kordi meie üritustel osalenud ja otsustasime teda ka pulma kaasata, kui bänd lõpetab. Tema oli nõus ja nii. Lukus. Siis ühel päeval võtsin temaga ühendust, et mis ta on playlistiks mõelnud, sest hakkasin mõtlema, et sellega on ju ka vaja tegeleda. Sain hoopis vastuse, et ihsand, ta tegelikult ei ole kunagi pulmades olnud ja üldsegi... hakkasid tulema lingid teiste DJde kohta. Nagu misasja? Ma sain nii kurjaks. Kuna DJ kokkulepetega tegeles härra, siis käskisin asi ära klaarida. Ma ei kavatse hakata 1 kuu enne üritust uut teenusepakkujat otsima.

Üks teine lugu on veel, palju kriitilisem kui DJ.

Üldiselt on nii, et ma olen tahtnud meie üritusele nii palju kui võimalik võtta Peipsi temaatikat. Asukoht, bänd, mullijoogid, juustud, maasikad, catering, tort jne jne. Kuskil kuklas oli tordimeistri kohta jällegi aimdus. Inimene andis oma jah-sõna, mulle ta tordid väga maitsevad ja visuaalselt meeldivad, hinna poolest veel kõige rohkem. Kohalik külanaine,täiuslik kombo. Ja nüüd eile selgus, et tema ikka ei tea, uus töökoht ja kuidas tuju on ja aega ja... Jällegi, misasja? See ei ole mingi suvaline sünnipäev, kus tordi võin lõpuks ka Selverist võtta. Ma ei saa absoluutselt inimest usaldada niimoodi, kui tema sõna ei maksa midagi. Minu silmis on tort õhtu nael. Igaks juhuk son mul olemas plaan B ja plaan C ka. Kirjutasin suures mures plaan Ble, saatsin oma soovi kohta inspiratsioonipildi ka. Tema saatis vastu pildi sellest, mis tema teinud on. Ma pmst hakkasin nutma.

Plaan C oli catering. Nad teevad torte ka ja küsisin täna. Ta teatas, et paneb oma ettevõtte suvel üldse kinni, sest ei jaksa ega taha enam. Mul jättis süda lööke vahele, sest et eeemmm väike pulm siin suvel või midagi. Igatahes torti ta ei tee, aga ürituse catering pidi kehtima.

Ja nüüd ma ei teagi, mis ma teen. Tahaks kohalikku eluolu toetada, aga... Ja kas keegi nii väikese etteteatamisega võtab tordi töösse üldse?

Sest noh, kui ma tahan sellist:

aga plaan B pakub sellist: