Minu ebaõnnesaaga või siis pigem ebaõnnestumised ei taha kuidagi lõppeda. Ma olen tagurdanud auto järelhaagise konksu otsa (kesse pargib selle üldse keset hoovi nii, et tagurdades ühestki peeglist ei näe, ah?), ma olen autovõtmed Lõunakeskuses poodeldes ära kaotanud (ja seisnud parklas nõutu näoga auto kõrval, Mutukas puusal) ja täna kirsiks tordile tagurdasin ma küljepeegli täiesti sodiks.
Kuratkuratkurat noh. Vabandust.
Kas ehk nüüd aitaks sellest kõigest? Kellele ma mida pahasti teinud olen, et sellised asjad mulle osaks saavad? Teeme nii, et mu õppetunnid on nüüd käes ja lähme rõõmsalt edasi eks.
3 kommentaari:
Sitas olles on peamine mitte pead norgu lasta!
Aga tegelikult ka (jajaa, kulunud väljend ning jajaa, Sa tead seda isegi) - jamad käivad karjakaupa ja eks see testperiood saab varsti läbi!
Muide, mul siin oli ka mõni aeg tagasi mingi kummaline periood ja selle üheks jaburaks hetkeks oli samuti lugu küljepeegliga. Nimelt - täiesti lambist kukkus küljepeeglil klaas küljest. Ja ma tagurdasin koos manöövriga ning sõitsin ilusti peeglist üle. Sadakond kildu ühe tagasikleebitava peegli asemele - hea diil ju :D
Ära põe, praegu on selline kuu seis lihtsalt. Mul ka juhtub kogu aeg asju, mis panevad pead vangutama ja tekitavad tunde, et millega see siis nüüd välja teenitud sai...
Millegipärast on see lohutav lugeda, et ma pole ainus. Aitäh teile jagamast ja kaasa elamast ;)
Postita kommentaar