ehituse huumorinurk jätkub

Praegu on tugevalt tunda ehituses ja kinnisvaras olevat buumiaega. Kinnisvara on praegu tore müüa, aga osta mitte eriti eksole. Need hinnad!

Ehituses on kõik head töömehed ülipikkade järjekordadega ning üsna arvestatava tunnihinnaga. Ja siis on need ülejäänud - võid saada mõne töömehe, kes lubab tulla tööle, aga seda päeva ei koidagi. Võid saada töömehe kolmekordse normihinnaga. Võid saada töömehe, kes tilgub kohale, nagu jumal, pohmell ja muud tööotsad juhatavad. 

See viimane on siis meie lugu ehk neverendig kuuri-saaga.

Kuur, mis pidi olema valmis märtsis, hiljemalt aprilli algul, ootab jätkuvalt 1-2 päeva jagu liiste ja nokitsemist. Vahepeal kirjutasin, et mehed olid naasenud ja tegelesid. Jah, kuniks muud mõtted tekkisid ja kadusid jälle kuuks ajaks.

Oli septembrialguse reedene päev, tulid hommikul, et teevad pika päeva ja pmst lõpetavad kuuri ära, et saab valmis. Kuna just sel reedel oli meil vaja sõita Tallinna kohe hommikul, siis meid ei olnud kodus terve päeva. Laupäeva hommikul, kui tagasi olime, vaatasime siis tehtud tööd - üks liist oli pandud, teine toetatud kuuri najale ja kadunud nad olid. Pikk tööpäev mai äässssss... Ja sealt nad kadusid jälle kuuks ajaks, informeerides härrat, et neil on nüüd vahepeal mingi muu objekt.

Härra ja mina muidugi sealhulgas vihastasime hingepõhjani. Mul on kogu selle tsirkuse peale ikka päris mitu närvi katki läinud. Härra saatis sõnumi, et olgu kohale tuldud ja töö lõpetatud, kui tahab oma töötasu kätte saada. Ei saabunud kedagi. 

Me vahepeal võtsime kahekesi kätte, koristasime vedelema jäänud läbu ära ja kuuri seina soojustasime ära ning katsime seinaplaatidega. Et no saaks see asi tehtud ometigi.

Täna hommikul, kae nalja. Kes saabusid hoovile?

Ma nii tahaks öelda välja kõik, mis ma sellistest töömeestest arvan, aga ma ei saa. Sest mul on vaja, et nad oma töö ära lõpetaksid.

Meie majapidamised, ettevõtlus, ootel olevad tööd ja tähelepanu nõudev pisipere on siin paari aastaga nii palju kasvanud, et me enam ise ei jõua tegeleda kõigi asjadega. Eks  on metsikult rabeletud ja ma näen, et härral ehituse osas motivatsioon maas. Sest tal lihtsalt ei jagu aega selle jaoks. Aga mina mõtlen nutuga sellest, et tali tuleb ja on vaja asjad ära teha. Ja seega oleme nõuks võtnud ehitusmehi palgata olemasolevate ressursside piires. Kui vaid oleks töömehi võtta! Nii ma siis täna piidlen aknast, et kas ja kui kiiresti nad siis end liigutavad või on järjekordne päev kuuri alla veetud toolidel suitsu tehes ja telefoni scrollides. Selliseid päevi olen ma näinud muide palju. Täna siiski asjad liiguvad. Need mõned liistud on paika saanud näed võluväel, aga ühtteist veel teha. Ilmselt umbes tööpäeva jagu, et teha valmis kaks suurt kuuriust. Näis, kas homme seda tehakse? Ma ei tihka isegi toast väljuda, et minna taret ettevalmistama külastajate saabumiseks, sest elu on näidanud, et siis on nad sekundiga tööpäeva lõpetanud.

Töömeestest veel. Meie oma maja koosneb vanast osast, mille elamiseks korda tegime vahetult enne Mesilase sündi ja siis uuest korda tehtud osast, millest blogisin 2015 aastal (ja mis on ehitusjärgus jätkuvalt). 2 aastat on olnud ootel laudise paigaldamine, ma enam kolmandat talve tuuletõkkel vettida ei taha küll lasta. Hädavajalik töö!!! Härra sai kuulutuse peale ühe hinnapakkumise. 4300 eurot. Mnjah. Ma olen täiesti valmis seda raha välja käima, kui see oleks tööraha + materjal, aga see on pakkumine vaid tööraha summas.

Ootan kannatlikult, et ehk leidub veel töömehi, kes on valmis tööd ette võtma ja taskukohasema hinnaga. Õudne on see ehitamine ja buumiaeg ja töömeeste kriis.

Täiendus 5 minutit peale avaldamist: Oojess. Töömeeste tööpäev jälle lõppes. Hoiame siis pöialt homse suhtes :)