Ma veetsin praegu hea kaks tundi oma blogi kahe aasta taguseid postitusi lugedes, sest otsisin üht konkreetset lugu viite jaoks. No ei leidnudki üles. Aga vanu juhtumeid lugeda oli tore. Ja nii palju remondipostitusi oli siis, sest käis usin töö Mesilase saabumiseks kodu valmimise osas. Ja tohutu külmavärin ka, et kui õudne ikka alguses maja oli ja kui palju ära oleme teinud. Metsik.
Püüan praegu kodus ringi käia silmaklappidega. Ei vaata seda ootel olevat 3/4 majast, mis ka kõik remontimist tahab. Äkki 2017 saame oma koduga edasi minna? Nüüd, kui tares on pea terve maja korda tehtud...
Aga rääkida tahtsin tegelikult hoopis teisel teemal. Raseduse rõõmudest.
Ma mäletan selgesti, kuidas kaks aastat tagasi mind sama "rõõm" tabas. Mul oli tol korral vaja teha üks väga tähtis ülekanne arvutis ja ID-kaart, mida ma olin kasutanud aastaid igapäevaselt ja PIN koodid pealuusse kulunud, ühtäkki sai bloki peale. Sest mul ei tulnud enam PIN meelde ja kolm korda sisestasin valesti. Ja oligi täielikult peast pühitud. Oi, kui nõme.
Sama toreda võlutriki tegi mu aju eile, kui mul oli väga vaja kontole raha panna ja pangakaardi PIN ei tulnud meelde. No täiesti peast pühitud. Ma olen AASTAID sama koodi kasutanud ja see on lausa automaatselt käe sees. Ja palun - automaadi ees seistes null.
Rohkem katsetusi ei teinud, lootuses, et paari päeva jooksul tuleb meelde. Siiani ei ole tulnud. No nii tigedaks teeb, et kuidas mu mälu mind sellise asjaga alt veab, ah?
3 kommentaari:
Hahahaaaa :D Ma lasin ka erinevad pangakaardid lukku nende valede koodide peksmisega :D Aga mul juhtus nii peale sünnitust. Imestasin siis, et ju olen koodid peast ära punnitanud :)
Ma läksin täna hommikul vale ekspressbussi peale, et kooli sõita. Mõtlesin veel, et kumb see õige on... Õnneks taipasin Vabakal maha tulla, et õigele ümber istuda, muidu oleks vales Mustamäe otsas lõpetanud. Pehmenenud, mis muud...
Kohutav, kui mälu alt veab :))
Postita kommentaar