Ma ei tea, kuidas mujal Eestis, aga meie juures siin Peipsis oli see suvi suuremat sorti sääskede suvelaager. Tavaliselt on nii, et juulikuus kaovad sääsed ära, sest algab veel õudsam parmude aeg. Mkm, mitte 2016 Peipsi sääsed. Veel septembris toimetasid nad siin.
Siis ühel oktoobrikuu hommikul ärkas Mesilane üles nii, et ühel kannikal oli hunnik punaseid kuppusid (ta on väga osav öösel tekki pealt ära pusserdama, et siis pepu püsti õndsalt und näha). Et ma olin toas näinud paari sääske chillimas, siis selge. Algas sääskede ringlusest eemaldamise jaht. Ja ma ei liialda. Ma olen nüüd kahe kuu jooksul iga päev kätte saanud 1-3 sääske. Mis toimub? Kust nad tulevad? Miks nad siin on? Tänagi öösel leidsin kolm sääske ja hommikul veel kaks. Minu arvutuste juures pidi neid olema ju mõned sääsed ja nad peaks juba käes olema. Ei?
---
Kuidagi nukker on, et mul ei ole üldse jõulutunnet peal. Kuigi nii paljud ilmaennustused lubasid pikka käredat talve, siis halloo! Õues sajab jälle vihma, lund ei kusagil. Mesilane iga päev õue minnes näitab käega nõudlikult kelgu poole, aga mida ma siin kelgutan pori sees? Tuba ka ei ole väga ehtinud, natuke jõulutulesid ja natuke jõulusokke siinseal. Jõulukaartide tegemine jäi soiku ja uut motivatsiooni pole peale tulnud. Jõulukingitus on olemas ainult Mesilasele, kellele ma olen ju sünnist saati igasugu vahvaid arendavaid mänguasju või raamatuid ostnud, et siis õigel ajal neid talle anda või kinkida. Ämmaga leppisime kokku, et sel aastal saavadki kingid vaid lapsed. Väga õige mu meelest ja ammu oli aeg selleni jõuda :) Härrale peaks ka midagi vajalikku vaatama, aga pea on mõtetest tühi.
Piparkoogitaigen ootab külmkapis. Ma ei tea, millal mul tunne peale tuleb. Tahtsin lumesajus Mesilasest pilte lasta teha jõuludeks (ja selleaastasesse jõuluraamatusse), aga mida pole, on lumesadu.
---
Eelmine nädal mõtlesin (ja lootsin, et ära ei sõnu), et ihsand, kui imeline Mesilane ikka on. Et kui hästi me läbi saame ja kui tublisti ta enda järelt koristab ja teavitab potile minemise vajadusest ja üleüldse. Kuidas iga paari päeva tagant üllatab uue sõna kasutuselevõtuga. Ja siis, muidugi. On täiesti kohutav nädal käsil, kus ma pean muudkui pahandama :) Ei lähe ta ilusti tuttu enam, vaid käib selline närvesööv triangel muudkui. Küll on vaja juua, siis juua juurde ja veel kolmas kord ka. Siis hakkab potile nõudma, kus midagi ei juhtu. Tagasi voodisse, et uuesti potiargument välja käia. Siis vahepeale on vaja nõuda, ei jonnida, et autosvideosid vaadata, mida ma teha ei luba, sest autod juba tuduvad eksole. Muudkui jonn x viis. Kuhu mu pai Mesilane kadus? :)
---
(praegu siin blogides lendas sääsk nina alt läbi. Noomisasja?)
9 kommentaari:
Ega sul ei ole mõnda avatud veenõud toas? Nt akvaarium.. Minu ühekordne katkematu sääseralli oli tingitud akvaariumist pesitsenud sääsevastsetest.
Kusjuures ei ole ei akvaariumi ega muul moel avatud vett... :(
Kusjuures ei ole ei akvaariumi ega muul moel avatud vett... :(
Mul lendavad jõulusessioonide ajal kärbsed kuuse peale ja tagasi aknale. Öösiti käib magamistoas üks sääsk vääääga kurjalt ja vereimejalikult ringi. Muudkui piniseb ja piniseb. Ükspäev sajab lund, teinepäev sulab see kõik ära ja linnud siristavad kahtlaselt kevadiselt...Aga noh, minu jõulutunnet ei võta ükski asi ära :D
Mesilasel uus hammas lõikumas? Mis vanuses need tagumised purihambad tulevadki?
Sääsed tulevad talvel tihti tuppa koos puudega. Nad on ennast puudesse talvituma seadnud ja kui siis küttepuud tuppa sooja tuuakse ärkavad üles.
Mul poiss sama vana ja käimas on sama jama. Esimesega oli ka selles vanuses nii. Eks see ealine iseärasus ole. Ühel hetkel neid poti ja joomise nalju enam teha ei viitsi, see asendub millegi muu põnevaga! Peaasi, et ei peaks magama. Ja ma tean küll, mida targemad räägivad, aga vot potile minemist ma ikkagi ei keela, sest üldjuhul kolmandal korral midagi ka tuleb ja siis varsti saab rahu majja.
Mai, äkki tõesti siis puudega ise toon? Tänud!
Jah, meil on sama lugu, et sääsed tulevad küttepuudega tuppa. H Saaremaalt
Postita kommentaar