Nagu sellest kõigest veel vähe oleks, jätkub mu piibellik iiobi kannatusterada. Testitakse usku vist. Kuna olen tihti virisenud oma pakendi üle, eriti et ma pole kaks kuud ka saanud trenni peale mitte mõeldagi, siis taevaste vägede auväärt konsiilium pani mind sunddieedile, väärika huumoriga muidugi.
Nimelt jõudis 9-nädalane hädadering alguspunkti tagasi ehk tarkusehammas jätkab, kust ta ennist pooleli jäi. Seetõttu mina, kes ma enne märtsikuud polnud hambaarsti näinud ei lähedalt ei kaugelt üle 11 aasta, olin sunnitud kiirelt mingi valiku langetama ja hambaarstitooli ronima. Tulemuseks on kaks tegelast, neli kätt ja loendamatul arvul instrumente mu suus, läbisurgitud ige (millest tolku pole olnud muud kui et hammas annab oma üleolekust endiselt häälekalt märku), vatti täis põsk ja vaikiv herz. Viimane on lausa haruldus eraldi kategoorias.
Läbi vati teadupärast toit väga suhu ei jõua, kui siis mõni porgandipüreekene. Sunddieet eksole. Arst keelustas ka õllekese ja veinikese, krt ma olen niigi 9 nädalat alkodieedil olnud, miks ooo miks ah?
Eriti tark on arstile rääkida siiralt veendunuda, et see tarkusehammas on mul esimene, et arst saaks irvitada, et üleval on teil tarkusehambad väljas. Miks keegi mulle ei öelnud ja kuidas nad nii salaja sisse kolisid? Milline allumatus minu suhtes, uskumatu.
Ma pean piiblit tšekkima, millal need kannatused otsa saavad ometi. Või siis peaks ebay-d tšekkima, seal müüakse kõike, äkki müüvad head tervist kah.
1 kommentaar:
Mul pole siiani tarkusehambad endast märku andnud, päris ametlikult. Istuvad vaikselt igemes ja sinu kogemuste põhjal võin järeldada- ootavad hetke, mil oma ilmumisega suurimat võimalikku segadust tekitada :)Hambaarstid ei suuda ka kokku leppida, kas tuleks need välja opereerida või rahule jätta...
Postita kommentaar