Kuskilt olen kuulnud ütlust, et äratushelinaks ei tohi panna oma lemmiklugu, sest varsti sa seda lugu vihkad. Kellele ikka need äratuskellad meeldivad? Sunnivad magusast unest ja sooja teki alt üles tulema ja tööle/kooli/ kuhu iganes minema.
Mul oli pikka aega esimeseks (mul on pandud kaks äratust hommikusse - esimese saab rahuikult kinni panna ja tean, et saab veel edasi magada. Teise äratusega tuleb üles tulla) äratushelinaks Kill Billist tuttav Twisted nerve. See on tuntavalt ärevaks tegev või negatiivne lugu. Milleks teha äratust (ning veelgi hullem, tervet päeva) enda jaoks ebameeldivaks? No see periood oli mul enne Austraaliat ja eks oligi nukrameelne olemine ja hinges õnnetu eksole. Teine äratus saabus sarja Pretty Little Liars avalaulu saatel. Noh, samuti selline oma hoiakuid mõjutav lugu eksole.
Muutsin oma äratuste helinaid :)
Nüüd ärkan Peter, Bjorn & Johni loo saatel "Young Folks" :) Selline rõõmsameelne ja positiivne. Päevad on palju päikselisemad.
(Maailmaparim ja mu lemmik äratushelin on muidugi kõrva sisse öeldud härra sõnad "Tere hommikust, kallis!")
:)