# 161 # koos kokkamine

Koos kokkamine, kas siis emaga, preilidega või härraga, on minu jaoks suur rõõm. Ühine kvaliteetaeg, mis jätkub söögilauas hõrgutisi mekkides. Eriti meeldib mulle härraga koos toimetada ehk siis see, et ta astub kööki, kus ma juba askeldan ja olen üritanud eriti kiiresti valmis saada oma asjad ja kolm käiku, et kui tema saabub, siis istuda lauda. Lapsest saati on see kiiks mul olnud. Et no ikka kiitust ja tunnustust saada, muig :)

 

Aga see, kuidas härra astub kööki ja haarab nt võikude tegemise enda kätte - täiuslik.

# 160 # laulusõnade teadmine

No vot, see on tõesti pahandus, kui laulad mingit raadiost tulevat laulu kaasa ja esitaja ajab sõnad sassi :))

 

Tegelikult mulle meeldib kaasa laulda, üldse mitte hoolides tõsiasjast, et ma viisi üldse ei pea. Veel vähem hoolin ma sellest peale mõningast napsutamist. Ja siis tekib alati see kõikse suurem laulutahe minus. Laulusõnad samal ajal ei taha aga üldse meeles olla, kui muidu tean ma neid ju küll.

 

Ühesõnaga, kuidagi tore on ja ühtekuuluvustunnet tekitav, kui kuskil seltskonnas võetakse lauluviis ülesse ja oiiiii, ma ju tean neid laulusõnu.

# 159 # ristsõnad

Nooremana olin ma suur ristsõnahunt. Ju mul oli siis palju vaba aega ja üldse mitte oma elu :) Suhteliselt pahandas see, kui ristsõna lahendus kätte ei jooksnud ja ei teadnud järjekordset "sportlane Kreekas" liinis küsimust. Õhh :)

 

Viimasel ajal pole neid väga lahendanud, need on jäänud rohkem lennukisse/ rannas vedelemise aja täiteks. Sudokud on mu uued lemmikud, samuti maagilised ruudud.

 

Peakski vist mõned varuma omale ...

# 158 # viisakad inimesed

Vot mulle meeldib, kui meesterahvas mulle ust avab, mantlit selga aitab või tooli pakub. Muidugi ma saan ise ka, aga miks ma peaks? :) Tore on vahepeal end naiselikuna tunda.

 

Mulle meeldib, kui inimesed oskavad tänada. Ma ise tunnen enda puhul, et ma väga ei oska. Aga ma püüan rohkem märgata ja tänada, kui keegi on abistanud või lahke minuga olnud.

 

Mulle meeldib, kui inimesed vabandavad, kui nad nt bussis jala peale astuvad või tänava peal kõndides mööda tuhisedes pool külge mul "maha sõidavad" vms.

 

Mulle meeldib, kui inimesed ei trügi, vaid oskavad järjekorda end võtta. (No ma alati ise seda reeglit pole täitnud, nt Vatikanis marssisin küll sellest kilomeetrisest järjekorrast mööda ja otse kassasse. Ma väga vabandan).

 

Mulle meeldib, kui inimesed ei sõida sisse oma jutuga kahele omavahel kõnelevale inimesele, vaid ootavad, kuni neile sõna antakse. Mulle meeldib (kärsitu nagu ma olen), kui antakse sõna ka suhteliselt kiiresti, mitte ei ignoreerita seda vaest inimest pikalt :)

 

Mulle meeldivad viisakad inimesed.

siis veel natuke ja veel*

Soojad suveööd, kus pimedaks ei lähegi, vaid natu-natukene hämardub, et kohe taas päike tõusta saaks. Sellised ööd, kus koju ei kiirusta, vaid istud kvaliteetseltskonnas õues ja rüüpad veini. Keegi ei jõua järge pidada, mitmendat pokaali sellel ööl.

 

Selles hetkes viibides avastada, et need kallid inimesed, kes su ümber koguaeg on olnud... et neil on samad jooned elus jooksmas läbi, kus ma ise veel mitte väga ammu olin. Täpselt sama muster. Ja sa kuulad ja näed seda rahutust ja nukrust nende hinges. Ja sa mõistad. Et selleks, et nad jõuaksid samamoodi rahuloluni südames, peavad nad tegema, mida ma tegin. Ja ma toetan sadakümme protsenti seda otsust, kui nad selleni jõuavad. Sest ma tean, kui oluline on sõprade soe sõna.

 

---

 

Ma ei tea, miks see mulle eile meenus.

 

See oli miljon aastat tagasi (umbes täpselt 10), kui toonane ülemus tegi "jõulukingituse" ja kutsus kohale ennustajamoori. No rääkis ta mis ta rääkis mulle, noorele 20sele neiule võib igasugu jama kokku rääkida ja tõenäosus hea, et võib täppi ju ka minna. Näiteks, et hispaania-itaalia verd mehega saan lapse. 25-aastaselt. Ja teine laps 37-selt ja teise mehega (khm). Et inglise keeleta läheb mu elu perse (nii rõhutaski/ no tänapäeval lihtsalt peab tõesti inglise keelt teadma, suht laest võetud steitment). Et vesi mängib mu elus suurt rolli.

 

See viimane mulle eile meenuski ja ma leidsin sellele nüüd tähenduse. Tõesti, vesi on mu elus väga oluline.

 

---

 

Ma loen ühte suurepärast blogi juba aastaid ja elan kaasa imelise keelekasutusega preilna tegemistele ja elule. Ja siis on mul Facebook, kus on palju vahvaid sõpru ja kolleege ja tuttavaid. See hetk, kui Facebook paljastab paari väikese vihjega, et seda blogi peab keegi mu sõpruskonnast!!! Priceless.

 

Ma loen seda blogi täiesti uue hingamisega ja vaatan kirjutajat hoopis läbi uue prisma. Huvitav, kas ta on minu kohta sama avastuse teinud?

 

---

 

Või siis üks teine blogi, mida ma ka loen, viskab sisse repliigi, mida ma kasutan. Selline veidi spetsiifiline. Ja kirjutab juurde, et üks tema tutvusringkonnast kasutab seda... Sel hetkel lasen peast läbi kõikvõimalikud inimesed ja parameetrid, kas võiks olla kattuvust...

 

Aga ma ei suuda välja nuputada seda siiski. Ju siis ei ole nii spetsiifiline väljend ikkagi?

 

---

 

*Mulle meeldib see