nimedest

Täna oleks mu emps saanud 60-aastaseks. Et ta juba 10a pilve pealt asju korraldab, keerles ta mul päev otsa mõtetes.

Emps on ka "süüdi", et ma oma tütrele H-tähega nime panin (olen ilmselt varemgi maininud), sest minagi sain ema järgi H-tähega nime. Nagu ma juba vaikselt Mutukale vihjan muigamisi, siis kahju küll, aga ka tema tütrele tuleb H- tähega nimi panna, et hoida sellist ägedat traditsiooni.

Mutukas soovis hommikul väga tutvuda läpaka klaviatuuriga, et mida miski nupp teeb ja nii toksis ta otsingureale sisse oma nimetähti. Ma polnud seda kusjuures teinud varem. Põnev oli avastada tulemusi. Muu info seas (et nt tema nimega naisi on Eestis 11) tuli esile ka tema nime tähendus!

Nimepäev on Mutukal 18.juulil! Meie pulma-aastapäeval! Ka seda ma ei teadnud!

Muuseas vaatasin siis järgi enda nime tähenduse. Google ütleb šoti algetega termini tõlkeks noor meriforell, aga kunagi ülikooli ajal saksa keele seletavat sõnaraamatut näppides leidsin ka enda nime, mille õpetaja tõlkis kui "hapud viinamarjad"! Nojah siis :)

Kui juba siis juba ning vaatasin ka empsi nime googlist:

Kõlab täpselt nagu mu armas emps!

Kolm H-tähega nime minu liinis, mis kõik on ilusad ja huvitava tähendusega. Eriti meeldib mulle, et ma saan öelda oma plika kohta, et This chick is hetti, literally :)

mõtisklusi päevapoliitilistel teemadel

Ma ei ole väga ärksa meelega hetkel päevapoliitilisi sündmuseid kommenteerima, sest noh, ei jõua kätt üldse enam pulsil hoida. Hooaeg on selline. Siiski on silma jäänud erinevad uudispealkirjad lastetoetuste tõstmise/ reformierakonna vastuseisu jm teemal. 

Ma mõistan, et vaatan praegu täitsa enda mätta otsast ja kindlasti on peresid, kellele oleks toetuste tõusu väga vaja. Mitte ükski lapsevanem ei paneks kätt ette, kui talle rohkem raha antaks.

Samas teine külg - kuskilt peab see raha ju eelarvesse tulema. Ei ole nii, et riigieelarves istub ports raha aastast aastasse, millega mitte midagi teha ei ole. Ja see lastetoetusteks makstav raha tuleks riigikassasse saada mingeid makse tõstes. Seega, mul ei ole mitte mingit isu ühe käega rohkem makse maksta, et teise käega pisku tagasi saada. Mitte mingit isu selleks ei ole. 

Ja kas pole nii, et lapsed saadakse ikka armastusest ja soovist lapsi saada? Mitte et riik neid aitaks üleval pidada? Ma mäletan lapsepõlvest, et ema üks põhilauseid oli: "Ma tegin lapsed endale, mitte riigile." Kuidagi on see õpetus minu sisse ei jäänud oma elu elama. 

Sorry, not sorry, aga mu meelest on õige, et selline seaduse eelnõu tagasi lükati ja mind veenis peaminister ära küll selgitustega, et tuleb tegeleda alushariduse, huviringide jm sellisega, mis lapsi arendada ja õpetada aitavad. Need teemad "põlevad" ju samuti.