2016.a lõpus kirjutasin omale üles igasuguseid eesmärke 2017. aastaks. Aastat on jäänud veel mõned nädalad ja hea on tulemusi hinnata. Näiteks soovisin, et Mesilane hakkaks potil käima (jess, check), et Mutukas sünniks kiiresti (check. sündis kiiremini, kui härra kohale jõudis tulla), et tarel oleks x summas käive (check) ja et ma saaks laenudest vabaks.
Kui Mesilane sündis, oli meil käsil suur maja renoveerimine, et mõned toad saaksid elamiskõlblikuks, vesi sisse ja kööööööööök! Ehitamine, teadagi, on ikka väga kallis hobi ja et mingeid takistusi ei tuleks, võtsin omale kohustusi juurde. Kokku tiksus õlal 4 laenu, millest tänase päeva seisuga on alles üks! See on mu Tallinna pesa kodulaen ja kuna pesa on välja üüritud, siis laenu tasumine on tagatud. Palju kergem on olla, kuigi konto jäi ka väga õhukeseks kohe. Nüüd pöördusin ka panga poole, et uurida, kas mul oleks mõistlik laen ümber teha väiksema tagasimakseperioodi peale ehket mis intressimäär ja muud tingimused mind ootaks, kui ma seda teha sooviksin. 10 aastat tagasi võtsin laenu 30 a peale, sest läksin just ekshärraga lahku ja iseseisev elu ning masu algus (3 palgakärbet ühe aasta jooksul) tegid ettevaatlikuks. Iga kroon oli arvel ja mõned puudu ka. Kui ma täna samades tingimustes sama otsust teeks, võtaksin lühema perioodi. Kuumakse tõuseks mõnedkümned eurod vaid.
Mind on mu vanemad ja vend aidanud läbi elu. Vanemad võtsid laenu, et anda mulle 10a tagasi oma pesa ostmiseks tagatisraha. Mulle on ostetud/kingitud autosid. Isegi praegusel ajal on isa ja vend mulle suureks-suureks abiks olnud, toonud (või jõuludeks/sünnipäevaks kinkinud) ehitusmaterjale ning panustanud oma aega ning oskuseid meie ehitustöödesse.
Ma ilmselt ei suuda mitte kunagi isegi piisavalt tänulik neile olla. Küll aga tahan ma olla olemas tulevikus ka oma lastele ja seetõttu ei müü ma kindlasti maha oma pesa, vaid hoian seda nt Mesilase jaoks, kes üks päev võib tahta pealinna õppima või tööle suunduda. Sama tahaksin pakkuda ka Mutukale ja seetõttu ka oma laenud-krediitkaardid ära maksin, et alustada nullist kogumisega ja et investeerida Mutuka jaoks samuti kinnisvarasse.
Ma oskan koguda raha eesmärgiga vaid nii, et see mul kontol silma alt (ja impulssostude ulatsest) ära on pandud. Noh lihtlabaselt kontolt väljavõetult sukasääres eksole. Niimoodi kogusin ma aastaid omale reisiraha. Maksin ära kõik maksud, võtsin välja nii palju kui vähegi võimalik ja mis kontole jäi, oli elamiseks. Pidin hakkama saama sellega, mis kontol. Sukasäärest raha võtma ei läinud kordagi.
Seekord mõtlesin avada hoiuse. Ma ei tea hoiustest mitte midagi ning naisinvestorite grupp FBs räägib üsna hiinakeelt. Oma panga internetipangast uurisin ka hoiuste kohta. Suur pluss välja toodud, et kogud raha ja samal ajal teenid intressilt juurde ka. Vaatasin siis kalkulaatorit ja oo, mis rõõm. Aastaga teenib juurde 1 euro. Võimas argument. Ühest küljest tahaks nagu natuke täiskasvanud inimene olla ja koguda ja hoiustada, teisest küljest ei tea, kas tahan raha kuskile luku taha panna? Et äkki läheb vaja vahepeal?
Üleüldse on elu ikka nii ebaõiglane, et noh, tahaks sama (kogutava) raha eest investeerida tulevikku (soetada kinnisvara), investeerida olevikku (ehitada ja remontida kodu valmis) ning investeerida iseendasse ka (reisida, reisida, reisida...). Rasked valikud.
8 kommentaari:
Mina ei soovitaks laenu pikkust vähendada vaid pigem üritada raha koguda ja laenu jupikaupa varem tagasi maksta. See annab rahaliselt väikese võidu ja lisaks ei juhtu ka midagi, kui juhtub hõredam aeg olema või on soov lisalaenu võtta, sest kodulaenu kohustus on piisavalt väike. Ma ise tegin nii ja väike laenujupp, mis veel maksta, mind ei häiri, sest intress on naeruväärselt madal ja ma pigem panen rohkem raha kõrvale. Nii saan intressi hüppelise kasvu puhul kohe laenu tagasi maksta või seda kogutud raha hädaolukordadeks/investeerimiseks kasutada.
Ses suhtes nõus, et ka mul on praegu väga super intress laenul ja kardetavasti jääksin lepingut muutes sellest ilma. Ootan ära, mida pank vastab :)
Selle peale ei ole mõelnudki, et ka jupikaupa võiks laenu tagasi maksta. Aitäh heade mõtete eest ;)
Mina olen KOHUTAV säästja, koguja :( samas kui mu vend on selles osas ideaalne! Isegi mingi kindel ja hädavajalik eesmärk ei suuda mind säästma panna :(
Küll aga oli plaan selle aasta lõpuks saada võlavabaks (nt olen siiani eelmise aasta talliehitusest emale veidi ehitusraha võlgu eks) aga pole seda siiani suutnud KUIGI on olnud piisavalt sissetulekut, et see esmajoones tasuda...
Ikka päris masendav olen mõneti...
Minagi võtsin kodulaenu enda jaoks liiga pikaks ajaks. 7 aastat on makstud, 13 veel ees. Uurisin SEB-st oma laenuhalduri käest ja kuna minulgi on soodne intress, siis ta ei soovitanud lepingut muutma hakata (lisakulu!), vaid pigem korjata kokku mõned tuhanded. Ja siis anda panka 3 kuud ette teada (sellisel juhul intresse maksma ei pea) ja see raha ära tasuda. Kodulaenu aeg ei lühene, kuusumma jääb samaks, aga kogusumma muudkui väheneb. Kui seda korduvalt teha, siis võidab intressidelt ja lõpuks saab see laen lihtsalt otsa. Ilma et peaks maksma lepingu muutmise tasu.
Aitäh selgituse eest. See on ilmselt parem variant jah. Kuutasu on mul praegu naeruväärne (aga kümme aastat tagasi poos vahepeal kõri eksole) ja hea muidugi ,kui ta selline ka edaspidi oleks. Ilmselt siis püüangi koguda ja teha tagasimakseid vahepeal, et see summa varem otsa saaks, kui praegu graafikus ettenähtud. 2038 on ikka päris kole aastanumber :)
Kogumishoiuse saad vabalt ennetähtaegselt ka vabaks lasta ja mitte midagi ei pea maksma selle eest. :) Soovitan! Ma olen superhalb koguja, a kunagi proovisin teisele kontole kanda, aga no ikka oli silma all! A siis kunagi avasin hoiuse, raha tiksus kenasti silma alt ära. A siis juhtus, et veidi varem oli vaja kui perioodi lõpus, lõpetasin ära ja raha laekus ilusti hetkega kontole. Iizi!
Järgmine aasta tuleb hoiuse intressilt tulumaksu maksta, siis ei saa ka seda 1 eurot kätte :)
Haah, nunnu :)
Postita kommentaar