meie igapäevast Sööklat anna meile tänapäev...

Pärast sajandipeo toimumist ning viimaste korralduslike otste kokku tõmbamist (loe: arve maksmist) ma tahan rääkida, miks ma mitte kunagi enam Sööklas pidu ei korraldaks ning ühelegi oma sõbrale soovitust kaasa ka ei anna.

Esimene ebameeldiv noot korraldamises ja suhtluses saabus kohta üle vaadates ning kokkuleppeid tehes. Meie olime mõelnud tantsu keerutada neljani, Söökla kella kaheni. Otsisime siis keskteed, et teeme siis kolmeni. Et äkki tulete meile vastu, me teeme suure peo, rahvast palju, sööki-jooki tellime palju jne. Söökla oli resoluutne, et iga lisatund maksab 100 eurot. Sada. Eurot. Uhh. Swisshotelli penthouse äkki maksab umbes nii, aga nurgatagune staloovaja... mnjaa. Seda enam, et koht reklaamib ennast, kui "ruumirenti maksma ei pea". Tõesti mitte, maksad ainult ette ja pärast ja peo ajal koristamise eest ja odavam see kindlasti ei tule kui ruumi rent mõnes teises kohas. Ooei.

Südikas preili M proovis saada kaubale üht ja teistpidi ja me ei kohanud mingit kliendile vastutulelikkust. Lõpuks saime kokkuleppe selle varukaardiga, et me teeme ju reklaami teie kohale. Teatud lisategevustega reklaami nimel me siis saime siiski tund aega oma tantsuõhtule juurde. Tunne jäi, et üsna hambad ristis anti see meile.

Kätte jõudis pidu ja peomeeleolus sujus kõik hästi. Sinnamaani, kus kingituseks toodud sovetskoje šampanskojesid lauas mehed hoogsalt avama asusid. Sest peale pidu saime juhatajalt kirja, et hmmm kuulsin, et pidu oli tormiline ja sellest tulenevalt nüüd tuleb tagajärgedega tegeleda...

(tormiline pidu tekitas ka kõvasti küsimärke. kas pidu ei ole tormiline siis, kui vanainimesed istuvad lauas, keegi kellegagi ei räägi, söövad 3h ja lähevad koju ära? iga pidu on seega tormiline, kui külalised tantsuplatsil jalga keerutavad?)

Saime siis teada, et kingituseks toodud pudelite eest lisandub arvele korgimaks 2 eurot külalise pealt. Meil oli 64 inimest. Halleluuja!

Selgitasime, et need kuus pudelit, mis teenindajad siis laualt tühjana eemaldasid, olid olnud kingitused, mitte meie oma kaasa toodud pudelid. Ja külalised need avasid, ega me jõudnud kätt vahele panna või üleüldse, miks see probleem on? Me ei tulnud oma jookidega, me tellisime neilt VÄGA suure raha eest sööke ja jooke. Küsisime ülegi päev enne pidu, kas meie rehkendused peavad vett, et ega meil puudu jää? Peo ajal tellisin veel teenindaja teavituse peale,et joogid hakkavad lõppema, juurde alkoholi. Kui me oleks tahtnud oma jookidega minna, küll me siis oleksime seda ka teinud ja susserdanud, mitte neilt täislaksu tellinud. 

JFC.

Taaskord ei mingit  dialoogi kliendiga, vaid resoluutne - makske. Et baaris ei ole ka oma jook lubatud. 

No esiteks, me ei olnud baaris. Baaris peetakse pidu, kus pannakse kinni laud, muu rahvas käib sisse-välja, uksed kõigile avatud. Kas pole? Sööklat vaevalt saaks selleks nimetada. Teiseks, jätkuvalt, me ei olnud oma joogiga. Kolmandaks, me tellisime peo käigus juurde... jne... Katkine plaat muudkui ketras.

Muidugi oli esimeses kirjas veel asju loetletud, mille eest maksma pidime. Oli juhtunud õnnetus wc-s ja selle eest tasumisega olime täiesti nõus. "Huumorit" pakkus veel klausel, et paar klaasi on kaduma läinud. Mismoodi kaduma? Peol ei lõhutud midagi. Kas keegi jalutas pokaaliga minema? Kesse tänapäeval teeb midagi sellist ja nagu preili M kalkuleeris, et siis juba võtaks seti, mitte üksiku klaasi... Kes mulle garanteerib, et minu külaline sellist asja tegi ja mitte teenindaja ise köögis ei koperdanud klaasiriiulisse? Üleüldsegi, klaasid on A-LA-TI äririskis, st arves niiehknii sees. Eriti napakas tuua seda veel kliendile arvele välja. Kui me sellele vastu protsessisime, siis see jutt kadus ruttu.

Jätkus tants ümber šampusekatla. Saime "kauni" arve, kus oli konkreetselt ainult ÜKS rida: teenus: x eurot.

Tule eile meile. 

Sellist arvet me küll aktsepteerima ei hakanud, küsisime korralikku arvet, kus on lahti kirjutatud read, mille eest maksame. Tuli uus arve ja kaunilt nägime siis šampusedraama hinda ka. Päris naljakas oli... ma mõtlen siis, kui silmadest välja löönud tuli taandunud oli. Kahtlane arvemajandus jätab mulle küll küsimärke raamatupidamise kohta, aga las see jääb.

Ja muidugi ei olnud sellel viimasel arvel mitte ühtegi rekvisiiti - kellele, mis kontole, mis kuupäevks etc summa kanda tuleb. 

Kogu see jama varjutas kahjuks tugevalt peost endast saadud emotsiooni ja pani närvid proovile, sestap ma otsustasin selle kirja ka panna. Mitte et see koht halb oleks, mitte et pidu poleks õnnestunud, mitte et teenindajad naerusui ja professionaalselt öö läbi oma tööd teinud poleks. Ei, seda mitte. Ma lihtsalt leian, et konkurents on piisavalt tihe ja teisi kohti, mida ürituseks valida, palju. Selliseid kohti, kus klienti oodatakse ning suhtlemine viks ja viisakas on. Ja mida ma tahaksin soovitada sõpradelegi, sest korraldajaga suhtlemisest saadud elamus juba nii positiivne on, et tahaks nüüd ja kohe ja veel. Seda ma Sööklast aga ei saanud. Sain hoopis arve oma kingituste eest.

Sõbrad mul on aasinud, et no sain tõelise nõuka-peo. Ka siis olla suhtumine ja korraldamine just eelpool kirjeldatud viisil käinud.