# 30 # vanaema

# 30 # vanaema

Täna on vanaema sünnipäev. Kuigi vanaema enam kaks aastat ei ole, ei tähenda, et ta südamest või mõtetest kadunud oleks. 

Vanaema oli mul äge. Muudkui käis ja möllas pidudel, tantsulõvi kuni viimaste aastateni välja. Pidudel oli alati  valmistunud ja tihti stiilikateks kostüüme prepareerinud.

Väiksena mäletan vanaema tehtud omletti ja praetud lastevorsti hommikusöögiks, ainult vanaema tegi seda ülihästi ja omlett koos kartulisalatiga oli nagu jackpott. Jõulud veetsime alati vanaema pisikeses kahetoalises korteris, kuhu terve pesakond ära mahutati. Vanaemal maja juures hoovis asus suviti kollane kaljavaat, kopikate eest rõõmu kui palju. Kui vanaemaga poodi või turule läksime, siis alati tuli hakata tund aega enne riidesse panema, ikka ilus ja uhke pidi välja nägema. Vanaema oli mul ikkagi linnaproua. 

Mina olin esimene lapselaps ja tüdruk pealekauba, seega vanaema silmatera. Seda ta ütles mulle tihti. Kuigi vanaema hoidis ja armastas meid kõiki lapselapsi võrdselt, siis mind kui ainust tüdrukut ikka võrdsemalt :D 

Kui ma väike olin, siis vanaema tegi palju käsitööd - kõik padjad ta tikkis ise, lapitekke oli meil hunnikute viisi ja voodipesukomplektid valmisid ta pisikeses paariruutmeetrises köögis õmblusmasinal söögilaua taga. 

Kui vanaema tööl oli, siis mina kuulasin vanaema korteris Hillar Palametsa ajalootundi raadiost. Pärast, kui vanaema töölt koju tuli, mängisime sama pisike köögilaua taga Reisi ümber maailma või sõime või joonistasime või puhastasime vaarikaid.

Vanaema aknast nägi Venemaale suunduvaid kütuseronge ja sai lugeda vaguneid. Neid oli metsikult palju ja mul läks lugemine tavaliselt 25-30 vaguni juures sassi või ma tüdisin ära.

Kui ma suuremaks sain, siis pigem käis vanaema meie juures, kui et meie tema pisikeses korteris. Siis me jalutasime vanaemaga hoovis, pigem mina jalutasin ja vanaema riisus lehti või korjas õunu või nõelus toas sokke või küttis piitsaga kärbseid. Sest vanaema ei osanud paigal istuda ja mitte midagi teha.

Kui vanaema külla tuli, oli tal alati kilode kaupa komme ja šokolaadi kaasas. Vanaema saatis igaks sünnipäevaks ja jõuludeks mulle ja vanematele postkaardi, hoolimata sellest, et tal Facebooki polnud, mäletas ta meie kõigi sünnipäevasid täpselt. Vanaema kinkis alati sünnipäevaks raha lastelastele, mida me kunagi ei tahtnud vastu võtta, sest tal ju polnud endalgi ja kust ta üldse need summad kokku suutis hoida, et meile kinkida? Aga me võtsime alati vastu, sest see oli ju vanaema ja ta tahtis meile rõõmu teha.

Selline kõigekõigem vanaema oli mul.