Gott weiss ich will kein Engel sein*

Mõni päev lihtsalt on selline ...

- alustuseks vahetad naeratusi ja pikalt silma vaatamisi ja kahemõttelisi nalju sellega, kelle competitionis kaotasid. ja siis on ta selline härrasmees, et fiksib ära arvuti 15 minutiga, mille osas oled abi oodanud ca kuu.

- siis on käes lõuna ja sind viib sööma see, kellele nädal otsa oled naljaga pooleks märkuseid teinud, et mismõttes sa mind sööma pole ikka viinud. Nüüd siis ta viib ja maksab. Ja üldse on väga tore olla ja kahemõttelisi nalju teha.

- õhtul kirjutab ja helistab ja tsättib silmarõõm ja teete igasugu plaane lähemale ja kaugemale. Suunurgad on ainult ülespoole ja on lõbus ja eetris on üksteise järel muudkui kahemõttelised naljad.

- vahepalana tiksub chati sisse kaheaastatagune silmarõõm ja teeb kahemõttelisi nalju piitsade ja käeraudade teemal. kust see nüüd tuli :)

- ja siis kui oled silmarõõmuga headööd soovinud, kuid ootad alles aadut, kellele öömaja oled lubanud, kuuled juba tuttavat chati plaksu ja avastad, et ... et su Ilus Naabripoiss tahab läbi astuda!!! Ja astubki ja sulle meenub, et ilus ja armas (ja pikk :P) on ta endiselt.

ja peale sellist päeva uinud totakas naeratus huulil.

Hiljem: ja ma unustasin ühe mehe veel täitsa ära. tema on see, kes käib juba kaks nädalat pinda, et lähme Pärnusse pidulikule asutuse üritusele reedel (ja millest ma koguaeg olen üritanud ära laveerida) ja nüüd tuli tõi piduliku ürituse nimelise kutse ja ulatas oma autovõtmed mulle.

Kui, siis ikka kõik korraga. A-men.

*Engel