Oh... Mu blogiprojekti viimane postitus!
Ma tean, et karin nillis küll, et selleks on beebi(kõhu)uudised, aga näed, ei ole ikka.
Seega...
Kas teil on mingeid vankumatuid vana aasta õhtu traditsioone?
Minuga on nii ja naa. Seni oleme üldjoontes aasta aastalt sõpradega koos viibinud. Vahel oleme teinud aasta kohta pildimaterjali üle vaatamisi. Enam vist nii väga põrutavaid üritusi ei ole, pered-lapsed... Noorematena oli pidude pilte aasta lõpus päris huumor vaadata. Kuid selline aasta kokkuvõtte tegemine pildis on ju iseenesest lahe traditsioon?
Sõbrad ongi senini olnud läbiv joon. Ja siis südaööks linna liikumine, et ilutulestikku vaadata. Kuid on olnud ka teistsuguseid aastaid. Enne Aussie minekut ema soovis aastavahetust koos pidada minu pesas Tallinnas. Nad polnud kunagi varem seda teinud. Kuid ma ei olnud vastu, hoopiski mitte. Väga hea meel oli. Laud oli lookas ja jäi niiviisi hommikuni, sest juba vanad eestlased teadsid, et toit peab laual olema. Vaatasime Tujurikkujat ja siis linnas ikka ilutulestikku.
Mul ei ole absoluutselt mitte midagi selle vastu, et aastavahetues härraga kahekesi peame. (Või pere ringis. .. vaatame, kas ja kes meie kutse meiega maal liituda vastu võtab) Hoopis hubane ja tore on.
Ja siis minu viimase.... 6 aasta traditsioon - õnne valamine. See on kuidagi südamelähedane.
Head vana aasta lõppu ja parema algust!
Positiivsena jätkan 2014 aastat, aga blogibrojekt lõppeb täna ära. Kuidagi isegi kurb on.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar