Ma ei osanud pealkirja paremini panna.
Ühesõnaga, mul on vanematega seoses PALJU ütluseid, mille saatel ma üles kasvasin, paljud, mis mind närvi ajasid ja natuke võibolla ajavad tänagi. No ma toon mõned näited:
- Kui me rikkaks saame, siis ostame/läheme/teeme ...[mingi asi]
- Iga asi omal ajal või natuke hiljem.
- Me saame hakkama!
- Sina räägid siis, kui kana pissib.
- Mees pole koer, kes konti närib.
- Raha vedeleb igal pool, ole mees ja korja ainult üles.
jne
See nr 2 ütlus oli see, mis mind alati turri ajas. Nüüd härraga kudrutades, märkasin, et tal on sama ütlus. Või kas ikka on? :)) Härra versioon on, et "iga asi omal ajal või isegi varem." Ja see on hoopis positiivsem lähenemine. Enam ma ei turrita :)
Me saame hakkama! on aga mul ema ütlus iga südamepuistamise peale, see ajas mind alati muigama, sest no minu tööasjad, mis sina siin ikka teha saad, ma lihtsalt puistan südant. Aga ei, ta alati toetas oma kohaloluga :) See ütlus kestab meil härraga edasi ja igakord, kui embkumb seda ütleb, purskame mõlemad naerma.
5 kommentaari:
No mulle kohe meenub, et kasvasin üles lausega: Lapsed räägivad siis, kui kana pissib!
Ja ükskord vanaema juures tegime avastuse, et kanad ei pissi :)
Hahaa! Mina maalapsena teadsin seda kogu aeg ja kui seda öeldi siis oli ikka pahandus, et mismõttes me tohi kunagi rääkida... :D
Minu isiklik lemmik on "Parem häda õhus kui häda kõhus" :) Sobib alati!
Kuna meil maal õue peal vabalt jalutavad kanad kakasid ikka üksjagu (no tuli ette vaadata, et sisse ei astuks), siis minu lapsepõlves õnneks see trikk, et "lapsed räägivad siis kui kana pissib" ei töötanud (kuigi üritati ikka), sest varakult luurasin välja, et kanad teevad neid kahte häda ju üheaegselt, mis tähendab, et nad pissivad - olgem ausad - suht sageli! :p
Hmm.. nii palju siis varahommikust zooloogiajuttu... :D Ja palun vabandust nende ees, kes kommentaaride lugemise ajal parajasti hommikust söömas on vms. ;p
Postita kommentaar