# 25 # kino

# 25 # kino

Vot kino on küll üks tore koht. Eriti arvestatava kinomaniakina ma olen muidugi ükskõik mis ajahetkel paljusid filme kinos juba näinud ja selle järgi on tunne, et kinos pole kunagi midagi vaadata :) 

Mõni nädal tuleb ette 2 kuni mitu külastust nädala jooksul. Ma olen paaril korral ka ühe päeva jooksul kahel seansil käinud, täpselt nii maniakk olengi. Aga mis teha, kui sõpru ja silmarõõme nii palju on, et tuleb kino uksi kulutada tihti :)

Viimastest muljetest:

"Django Unleashed" - see uus Tarantino film. Verd ikka purskas ja mul on sellega oma teema, ma võin vabalt pildi tasku panna. Eestlaslikult kommenteerides filmi - paha ei olnud :) Täitsa elamusi pakkuv film, üks suurim aid oli avastus kinost väljudes, et misasja... kolm tundi kestis??? :)

Palju palju häid näitlejaid ning eriti kohe meeldis Samuel L. Jacksoni tegelaskuju. Väga hea roll!

"Deemonid" - aega võttis, aga aega ikka võttis, et see film ära näha. Ma üritasin mitu kuud inimesi endale seltsi meelitada, et seda filmi näha, aga kõigi (ja just meessoost isikute) vastus oli, et häh, mõttetu... see on varsti niikuinii ETVs ju...(aga mul pole ju telekat :D)

Paljud olid seda kiitnud ja Eesti filmi ju ometi peab nägema, räägitagu mis tahes nendest. Ma ka kiidan, väga hea film oli, pani mõtlema. Sa näed kinolinal, kuidas inimesed üha enam endale ise auku kaevavad ja välja ei saa. Mõistus endal tõrgub aktsepteerimast - kui sul on võlad, sa laenad-võidad mingi summa, et võlast lahti saada, siis mina läheks ja talitaks oma skeemi järgi, mitte ei läheks kasiinosse. Minu jaoks on see mõistusevastane. Aga jah, mul pole seda pahet kah. Tõesti hea film oli.

Üks mõte, mis mul veel tekkis filmiga seoses - eks seal oli nukrust ja väikest ängi ka eksole. Seda saavutatakse meil sellega, et tegevus toimub sügisel, eelkõige siiski talvel (ja öösel/pimedas). Selles filmis ka. Väga raske on raskemeelsust  etendada päikselises suvepäevas. Aga selliseid filme tahaks ka rohkem, päikesega Eesti filme.

Kinos on alati tore vaadata treilereid ning sõpradele kõrva sosistada: "Ooooooo, seda filmi ma tahan kindlalt näha :) Ja seda!" Treilerid haaravad mind alati nii endasse ära, et kui algab film peale, siis (ja ma ei liialda praegu) ma esimeste sekundite jooksul mitte kunagi ei mäleta, et oot, mis filmi ma vaatama tulingi. Iga kord on see paarisekundiline küsimärk :)) Siis läheb üle.

Omaette kategooria on katusekino. Oooo! Oleks meil ainult sooja ja kuiva ilma kordades rohkem!!!
Autokino tundub ka teoorias (ja ameerika filmides) nii äge, aga seda pole mul õnnestunud ära teha. Lootus sureb viimasena :)