Seoses eileõhtuse kardinapuu alla kukkumise intsidendiga leidsin ma endale kohe vabanduse, miks ma ei saa trenni minna. Väga mugav on ikka endale antud lubadusi murda (teistele antud sõna aga ma reeglina tagasi ei võta). Seega asendasin trenni minemise lubaduse kodus võimlemise lubadusega eksole. Et kui ma oleks läinud spordisaali üksnes 25-minutilise kõhulihaste trenni pärast, asi see 25 minutit siis kodus neid harjutusi teha!
Panin winampi 25 minuti jagu tempokaid lugusid, mati põrandale ja tuld! Imeline, kuidas trennis nii selged harjutused kodus ükski meelde ei tule. Nii ma siis puhkisin ja ähkisin koos puhkepausidega 14 minutit ja panin koduvõimlemise lukku. Kodus ikka ei ole motivatsiooni. Viskasin tagasi diivanile, lugesin hoobiga läbi "Hommikueine Tiffany juures" (kujuta pilti, ma polnudki seda varem lugenud ega isegi filmi näinud) ning "Minu Hispaania", mille esimene pool oli nii nauditav ja lennukas ja vaimukas, et ma aina itsitasin omaette, aga siis lõpp vajus kuidagi ära. Igatahes kui võrrelda Tai ja Hispaania raamatut, siis aplaus ja kestvad ovatsioonid Hispaaniale. Vbla ka sellepärast, et Hispaanias olen kahel korral käinud, erinevalt Tai unistustest ja auklikust rahakotist. Hapud viinamarjad, kui soovite :)
2 kommentaari:
Heipa. P.S mul on film ka olemas :) ma olen kui põhjatu auk :) lihtaslt soetasin endale kord Londonit külastated soodukalt Audrey Hepburn collection DVD-d :)
Aga "Minu Hispaaniaga" olen sinuga samal nõul, minu meelest see oli tõesti tema Hispaania, muille ei andnud see suurt midagi, ainult mõned peatükid läksid kiirlet ja huvitavalt edasi.
Sinu aarded on lõputud tõesti :)
Kusjuures kuna ma polnud kunagi Truman Capote kõnelause teose sisuga kokku puutunud varem, siis ma pealkirja järgi arvasin, et noh, seal on kangelanna Tiffany jne :)
Postita kommentaar